Kodune Montessori: kuidas peletada suvist igavust?

Meie eripedagoog Kadri osales eelmisel aastal Eesti esimesel Montessori pedagoogikast lähtuval assistendikursusel. Kursusel jäi kõlama mõte ettevalmistatud keskkonnast.

„Ettevalmistatud keskkonnal on lapse igakülgseks arenguks väga suur roll. Montessori keskkonna loomisel on minu arvates kaks suurepärast mõju: see suurendab lapse iseseisvust ja annab hiljem tänu eelnevale ettevalmistusele lapsevanemale rohkem vabadust. Pärast erinevate kohandatud alade ette näitamist ja vahendite kasutamise õpetamist on lapsel täpselt teada, mida ta konkreetsel alal teha saab. Laps saab meelt lahutada ja tegevusi sooritada algusest lõpuni iseseisvalt, mis annabki omakorda lapsevanemale aega keskenduda oma tegevustele.”

Kodune Montessori: kuidas peletada suvist igavust?

Suvi on parim aeg oma lapsega mängimiseks ja tegelemiseks. Kui luua kodus mõned sellised alad, kus laps saab iseseisvalt mängida, saab tema omapäi tegutseda ning lapsevanemad end samal ajal laadida.

Igavuse peletamiseks on palju loomingulisi võimalusi, kuid Montessori pedagoogika läheneb suvisele igavusele pisut teisiti. Montessori suvevaheajal ei ole täiskasvanu rolliks lapse meelt lahutada, vaid valmistada ette keskkond, mis on täidetud lihtsuse, ilu ja huvitavate asjadega – julgustamaks iseseisvat mängimist ja õppimist.

Kuidas last iseseisvaks mänguks Montessori stiilis ette valmistada?

Aitamaks lapsel edukalt ise enda meelt lahutada, loo selleks sobiv keskkond. Montessori keskkonnad on lihtsad, korrapärased ning võimaldavad lapsele ligipääsu tegevustele, mida ta soovib algusest lõpuni iseseisvalt sooritada.

Et sobivat keskkonda kodus luua, vaata lapse toas ringi. Leia midagi, millega ta ei ole viimase kahe nädala jooksul mänginud ning pane see kappi ära. Võta mänguasi uuesti välja mõne kuu pärast –  lapsele näib see siis uuena. Võib tunduda arusaamatu, et lapsed kurdavad igavust, kui neil on nii palju mänguasju, ent mõnikord on valikuvõimaluste üleküllus või segadus lapse jaoks lihtsalt hoomamatu. Väiksem kogus mänguasju võib sageli olla kaasahaaravam.

Järgmiseks vaata üle toa paigutus. Kas laps ulatub ise oma mänguasjade ja raamatuteni või on need liiga kõrgel riiulil? Kas asjad on paigutatud loogiliselt? Kas igal asjal on oma koht? Need küsimused võivad tunduda tähtsusetud, kuid paljudel lastel on tugev korratunnetus ning neil võib olla raske keskenduda või tõeliselt mängu süüvida, kui asjad on liialt segamini.

Abi võib olla ka sellest, kui lapse tuba on korrastatud kategooriate järgi. Iga Montessori klassiruum on kujundatud nii, et kogu keeleõpe on ühes kohas, matemaatika teises kohas jne. Kodus näeksid kategooriad välja teistsugused: näiteks proovi panna kõik pusled ühele riiulile, kunstitarbed ühte topsi.

Kuidas luua lapse tuppa Montessori-sõbralikud alad, et toetada suvist iseseisvat mängimist?

Kunst

Tee väike riiul või nurk lapse kunstialaks. Noorema lapse jaoks võib olla abiks, kui iga tegevuse jaoks on oma kandik. Teil võib olla näiteks kandik õlipastellide ja musta paberiga, kandik, kus on kaks-kolm värvi maalimiseks, paberit, pintsel, veetops ja põll riiete kaitseks. Lisaks võib olla kandik kausitäie paberijääkidega, lisaks pisut liimi ning paberit. Kui on märgata lapse huvi kadumist, võib suve jooksul kunstitarbeid välja vahetada.

Esimesel korral, kui laps tegevuse valib, õpeta teda. Näita iga samm ette, kaasa arvatud see, kuidas koristada ning kuhu panna pilt, kui see on valmis. Seejärel peaks ta olema võimeline ise tegevust valima ning seda valitud ajal iseseisvalt tegema. Pisut vanemale lapsele võid loomingulist ruumi ette valmistada juba rohkemate vahenditega.

Toidu ettevalmistamine

Paljud lapsed armastavad toidutegemist. Selle juures on väga palju tegevusi, mida saavad iseseisvalt teha nii nooremad kui vanemad lapsed.

Sea köögis sisse väike riiul või sahtel lapse oma köögiriistadega, et laps saaks valida, mida ta teha tahab. Noorematele lastele on alustuseks sobiv näiteks puuviljade koorimine. Kõik, mida vaja, on väike kandik kahe kausiga – üks koorte ja teine puuvilja viilude jaoks. Lihtsad ja kaasahaaravad tegevused võivad olla näiteks porgandi või kurgi tükeldamine lainelise lõikuriga, muna või banaani koorimine ja tükeldamine ning kirsikivide eemaldamine.

Vanemad lapsed saavad teha näiteks määrdevõid või rösteris leiba küpsetada. Kui näitad lapsele, kuidas töövahendeid ohutult kasutada ning kuidas enda järelt koristada, on tal võimalik kõiki neid asju iseseisvalt teha.

Teadus ja loodus

Loo koju ala, millest saab teaduse ja looduse keskus. Selleks võib olla vaid väike laud lapse toas. Pane sinna raamatuid taimede, loomade, kodumaa ja muu sarnase kohta, millest laps huvitub.

Leia väike karp või korv looduskoguks, kuhu panna kõik need pisikesed kivikesed ja suled, mida laps õuest leidnud on. Kui karp saab täis, on aeg osad asjad loodusele tagasi anda. Boonuseks lisa näiteks suurendusklaas, et laps saaks kõike lähemalt uurida. Lisada võib muudki põnevat –  huvitavate putukate näidiseid, erineva kujuga magneteid (näiteks tähti, numbreid või erinevaid kujundeid, mida laps omavahel kombineerida saab) või muid esemeid, mida avastada.

Jutuaeg ja keel

Hästivarustatud ja hubane raamatunurk on lapsele ajaveetmiseks alati imeline koht.

Noorematele lastele võid sõnavara arendamiseks hankida huvitavaid pildikaarte. Ära kasuta neid küsimuskaartidena oma lapse testimiseks, vaid rääkige piltidest koos. Vanemale lapsele paku kirjutuspaberit ja värvilisi pliiatseid, julgustamaks teda kirjutama ka omi lugusid.

Muud alad, mida saab kodus luua, on näiteks rollimängude alad ja ehitusalad erinevate ehitus- ja Lego klotsidega. Tegelikult saad kujundada väikese ala ükskõik mille jaoks, mille vastu laps huvi tunneb.

Allikas: Christina Clemer, Motherly; tõlkinud ja Eesti oludele kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; eessõna Kadri Markvart, Varajase Kaasamise Keskuse eripedagoog, Rahvusvahelise Montessori Assotsiatsiooni assistent; pildid Unsplash / Paige Cody