9 fraasi, mis aitavad väikelastel oma suuri emotsioone väljendada

Me kõik vajame aeg-ajalt natuke abi, et oma tundeid sõnadesse panna. Kui su laps kogeb suuri emotsioone, ei pruugi ta nendega toime tulla ning see väljendub lapse käitumises: nutt, karjumine, sõnade sasipundar, endassetõmbumine. Lapse vajaduste mõistmine nõuab palju kannatlikkust ja suhtlemist. Sageli püüavad vanemad lapsi võimalikult kiiresti maha rahustada ning fookus on lapse käitumisel. Palju olulisem on aga aru saada, mis on emotsiooni vallandamise tegelik põhjus. 

Vanemad küsivad oma lastelt tihti: “Mis sul viga on?”. Selle asemel võiks kasutada fraasi: “Aita mul mõista, mis juhtus”. Selline lähenemine annab lastele signaali, et neid ei süüdistata milleski ning võimaldab lastel jagada oma mõtteid ja tundeid. 
Tähelepanelike ja emotsionaalselt intelligentsete laste kasvatamine algab oma mõtete ja tunnete jagamise oskuse õpetamisest.

Järgmised fraasid aitavad õpetada lastele, kuidas ennast väljendada ja aitavad vältida emotsionaalset kriisi.

1. “Ma näen, et sa oled endast väljas. Sul on lubatud end nii tunda. Ma olen siin, kui sa oled valmis rääkima.”

Selliselt lähenedes saavad lapsed signaali, et neid ei kiirustada tagant oma tunnetega tegelemisel. Andes lapsele teada, et tema emotsioon on märgatud, aitab see lapsel ennast tunda turvalisena ning õpetab, et igasuguste tunnete tundmine ja läbielamine on igati normaalne. Turvatunne aitab lapse emotsionaalsest kriisist välja ja edendab suhtlemist.

2. “Ma tunneksin ka kurbust/viha/trotsi… kui see oleks minuga juhtunud.”

Selline lähenemine kinnitab lapsele, et see, mida ta tunneb, on loogiline ja arusaadav ning ei ole halb. Lapsed peaksid teadma, et nende tunne ei ole vale või nad peaksid mingis olukorras ennast tundma hoopis teisiti, kui nad tegelikult kogevad.

3. “Ma näen, et sul oli …-ga raske, mida me saame teha, et järgmine kord oleks lihtsam?”

Vanematena saame pettumuste korral julgustada lapsi lahendusi leidma. Üks viis, kuidas aidata lastel välja töötada oma strateegiaid pettumustega tegelemiseks on kasutada järgmist lähenemist: tunde tuvastamine; sobiva piiri määratlemine, kuidas seda tunnet väljendad (nt. “On ok nutta, aga me ei löö”); arutelu/ideede kogumine, et julgustada lapsi iseseisvalt lahendusi leidma; koos kõige sobivaima lahenduse leidmine/väljavalimine.

4. “Su sõnad aitavad mul sind paremini mõista.”

Lastel on tihti selliseid kriise, kus pisaraid on rohkem kui sõnu. Selle fraasi kasutamine julgustab lapsi end sõnadega väljendama ning tuletab nendele lastele, kes on kõne-eelsest väikelapse east välja kasvanud, et sõnad võivad olla võimas viis tunnete vabastamiseks ja abi saamiseks. Lastele on oluline anda signaal, et nutmine on ka igati sobiv, kuid me ei saa aidata, kui ei tea, mis toimub. Järjepidevalt julgustades lapsi sõnu kasutama jõuab laps arusaamiseni, et läbi sõnade on tal võime end mõistetavaks teha ning olla kuuldud.

5. “Tundub, et sul on raske leida sõnu, et selgitada, mida sa tunned. Kas on veel mõni viis, kuidas sa saad mulle näidata, mis toimub?

Mõningate laste puhul on neil keeruline emotsioonide virr-varris leida kohe sõnu – sellisel juhul võib olla kasuks, kui paluda lapsel joonistada või kasutada värve, mis esindaksid seda, kuidas ta ennast tunneb. Lapsed ei pea alati kasutama oma sõnu, et neid mõista ja kuulamine ei ole ainus viis, mida vanemad võivad oma laste vajaduste mõistmiseks kasutada. Loominguline väljendus võib olla samuti heaks lahenduseks.

6. “Ma olen su ema/isa…, aga ma ei ela sinu kehas. Mis tunne see on? Mida su aju tunneb?”

Tunded elavad meie kehas. Sellise fraasi kasutamine aitab lastel mõista eneseteadvuse jõudu. Lapsega võib kasutada lausestruktuure nagu “Mu süda tunneb…..” ja “Mu keha tunneb….”. Selline lähenemine aitab õpetada lastele vaimu ja keha omavahelist seost ning aitab lapsevanemal eraldada käitumist lapsest – laps ei ole halb, vaid tema eneseväljenduse viis võib olla ebasobiv.

7. “Mis värvi sa praegu oled?”

Värvide kasutamine aitab nii lapsevanemal kui lapsel tuvastada emotsiooni taset (roheline võib olla rahulik, kollane võib tähendada kontrolli kaotamist, punane kontrolli alt väljumist ning sinine väsimust). Samuti on võimalik lapsega koostöös töötada välja omale sobiv värvisüsteem, määrates värve emotsioonidele nagu kurbus, põnevus, hirm, viha ja häbi.

8. “Hinga sügavalt sisse.”

Isegi täiskasvanud vajavad mõnikord hetke omaette, et end kokku võtta. Selline fraas on lastele kui reset-nupp, õpetades neile, kuidas ületada suurt emotsiooni, et saaks tegeleda emotsiooni põhjustajaga. Sügav hingamine on toimetulekumehhanism, mis töötab igas vanuses – sügavalt sissehingamine ja pikk väljahingamine aitab emotsiooni maandada. Üks viis, kuidas seda teha, on öelda “Nuusuta lilli, puhu küünlad ära”.

9. “Ma lähen kalale……ütle, kas ma sain midagi kätte!”

Kui teil on laps, kes ei taha tunnete kohta midagi öelda, on üheks võimaluseks kasutada järgmist mängu: “Ma lähen kalale. Ma nimetan midagi, mida keegi võib praegu tunda ja sina ütled mulle, kas ma sain midagi kätte.” Vanem võib miimiliselt kujutada õngenööri viskamist ja pakkuda tunnet – “Ma olen vihane, sest ma viskan võrgust mööda, kui ma üritan pihta visata”, siis öelge: “Kas ma sain midagi?”. Kui ei, siis proovige mõnda muud tunnet. Lõpuks saavad vanemad alati oma lapse õigete tunnete jälile.

Ükski neist fraasidest ja strateegiatest ei anna koheseid tulemusi, kuid need kõik võivad olla osa teie ja teie laste vahelisest pidevast vestlusest. Andke oma lastele ruumi ise vastuseid ja lahendusi pakkuda ning nad kasvavad, et mõista, kuidas väljendada oma tundeid ja emotsioone – isegi neid raskemaid.

Allikas: Tomi Akitunde (www.mother.ly), tõlkinud ja kohandanud Varajase Kaasamise Keskus.