fbpx

“Keegi meist ei ärka hommikul üles mõttega, et tahaks täna lapsega halvasti käituda. Muide, ka lapsed ei ärka hommikul üles kindla plaaniga vanemaid närvi ajada.”

Meie eripedagoog Kadri luges Tanel Jäppineni raamatut “Kuidas luua lapsega usaldusväärne ja tugev suhe”. See raamat räägib sellest, kuidas luua, hoida ja taastada lähedast ja armastavat suhet, jäädes samal ajal lapse jaoks autoriteediks.

Raamatu autor on sertifitseeritud vanemlusmentor ja Rahumeelse vanemluse podcast’i saatejuht. Tema missiooniks on lapsest lähtuva teaduspõhise ja rahumeelse vanemluse toetamine ning isade kaasatuse tõstmine vanemluses.

Millised olulisemad mõtted Kadri raamatust välja toob:

Olulisemad mõtted raamatust

  • Kui me hoolitseme selle eest, et lapse kasvukeskkond on sobilik (suhted, vanemlikud lähenemised, kodu, pere, kool) ning me ise oleme talle eeskujuks selliste inimestena, nagu me sooviksime teda tulevikus täiskasvanuna näha, siis meil ei olegi vaja oma last ülemäära kasvatada.
  • Paljude perede väljakutsed ei olegi distsipliiniprobleemid, vaid suhteprobleemid. Selleks, et lapsed oleksid meie juhendamisele avatud, tuleb meil nendega luua turvaline ja psühholoogiliselt lähedane suhe.
  • Mida tugevam ja lähedasem on meie suhe lapsega, seda suurem mõju on nii meil kui ka meie eeskujul.
  • Suhtepüramiid ja iga selle tase ei saa iial valmis, vaid on aktuaalsed kogu suhte kestuse vältel:
    1. turvatunne (turvaline inimene, keda saab usaldada ja kellega arvestada)
    2. lapse suhtevajadused (kiindumusvajaduste mõistmine ja rahuldamine)
    3. igapäevane vanemlus (igapäevased kasvatusviisid ja suhtlemine)
    4. kvaliteetaeg (võimaldab luua sügavama sideme lapsega)
  • Neli võimalikku teejuhti (lk 27-30). Lihtsalt suurepärased neli näidet täiskasvanu maailmast, mis panid mind sügavalt mõtlema, milline teejuht mina oma lapsele olen või olla tahaksin.
  • Raamatu teises pooles vaatleb autor lapse arengut periooditi (0-6a, 7-12a ja 13. eluaastast kuni täiskasvanuks saamiseni), kirjeldab eakohaseid ootusi ning lapsevanema rolli selles. Ta toob ka elulisi näiteid ning pakub välja, kuidas võiks antud näiteid situatsiooniliselt lahendada ja kuidas neid ennetada või vältida.