fbpx

Kuidas peavad lapsed liikuma, et parandada õpi- ja keskendumisvõimet? Millised on parimad harjutused depressiooni vastu ja milline on parim päevarežiim ärksa aju jaoks?

Meie füsioterapeut Triinu soovitab lugeda Anders Hanseni raamatut “Tugev aju: kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad” kõigil, kes soovivad leida motivatsiooni rohkemaks liikumiseks või oma lähedaste ja laste toetamiseks ja innustamiseks. Neile, kes juba on regulaarselt kehaliselt aktiivsed, annab raamat hoogu juurde ning lisab liikumisele uue põneva vaatenurga.

Füsioterapeut Triinu olulisemad mõtted raamatust:

  • Liikumine ja kehaline aktiivsus ei ole vajalik ja kasulik mitte ainult meie kehale, vaid on väga positiivse mõjuga ka ajule ja vaimsetele protsessidele – keskendumisvõimele ja tähelepanule, mälule, loovusele, meeleolule ja stressitaluvusele ning paljule muule.
  • Liikumine ja treening aitavad arendada nii laste kui täiskasvanute aju, eakate puhul aitab kehaline aktiivsus vananemisprotsesse aeglustada ja inaktiivsete eakaaslastega võrreldes aju isegi nooremaks muuta.
  • Lapsed, kes on regulaarselt kehaliselt aktiivsed ja heas vormis, saavad üldjuhul paremini hakkama ka koolis. Juba 5 minutit aktiivset liikumist parandab laste tähelepanuvõimet! Korrapärane liikumine ja treening aitab lastel arendada peaaegu kõiki mõtlemisega seotud võimeid.
  • Liikumine, mis kutsub esile positiivseid muutusi, ei pea olema spetsiifiline treening. Tähtis on aktiivne olemine ja seeläbi pulsi tõstmine – selleks sobivad igasugused spordialad, aga ka erinevad mängud ja majapidamis- või aiatöödki.
  • Paari tunni jooksul pärast intensiivsemat liikumist, näiteks pooletunnist jooksmist, on paranenud loovus. Seega on enne ideede genereerimist või ajurünnakut kasulik teha väike trenn. Laua taga istumisega võrreldes töötab aju paremini ka seistes või kõndides – kui on tunne, et mõte on tööl kokku jooksnud, võib liikumispaus suureks abiks olla, tõhusaks võivad osutuda ka n-ö kõnnikoosolekud.
  • Lõppude lõpuks ei olegi nii tähtis, kuidas ja kui palju liikuda. Väga hea mõju on vähemalt pooletunnisel kõnnil, jooksul või muul trennil, mille käigus läheb pulss üles, aga ka viis minutit on märksa parem kui mitte midagi.