Tagasi kooli – mida teha ja mida mitte

Suvi hakkab lõppema ja vanemad võivad tunda ärevust algava kooliaasta ees. Eduka kooliaasta eelduseks on struktureerimine ja võimalike raskuste ettenägemine. Eriti, kui laps tunneb algava kooliaasta suhtes hirmu või ärevust. Seda silmas pidades jagame mõningaid soovitusi, mis aitavad uut kooliaastat võimalikult stressivabalt alustada. 

Mida teha?

Taastage rutiinid

Suvi ja koolivaheaeg on enamasti tore aeg – saab rohkelt põnevaid asju ette võtta ja perega koos olla. Kuid suvine rütm on õppeaasta rütmist erinev, mistõttu vaheajalt uude kooliaastasse üleminek võib tekitada raskusi. Seetõttu on soovitav alustada ülemineku ja kohanemisega vähehaaval juba suve lõpus.  

1. Unerütm ja rutiinid. Enne kooli algust, kasvõi paar päeva varem, võiks uneaeg liikuda tagasi varasemaks. Laps võiks hakata üles ärkama samal kellaajal, kui ta seda teeb koolipäevadel ning alustada päeva hommikusöögi, hambapesu ja riietumisega. 
2. Ekraaniaeg. Soovitame vähendada ekraaniaega ning veenduda, et vähemalt tund enne uinumist oleks nutiseade välja lülitatud. Lastel võib mõnikord olla raske virtuaalmaailmast välja tulla ja ülemäärane nutiseadmete kasutamine või televiisori vaatamine võib tekitada raskusi uinumisel.
3. Toitumine. Suvevaheajal võib juhtuda, et päevakava on kaootilisem, söögikorrad ei pruugi olla korrapärased või tuleb ette hiliseid õhtusööke jmt. Sättige taas hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiajad nendele kellaaegadele nagu need on koolipäevadel. 

Mitmekülgselt ja regulaarselt toituval ning väljapuhanud lapsel on koolis lihtsam õpitut omandada kui magamata ja näljatundes lapsel. 

Rääkige lapsega sõprussuhetest

Suvel kohtutakse klassikaaslastega harvemini, mistõttu võib sel teemal jutuajamine osutuda vajalikuks. Mõnikord võib juhtuda, et klassikaaslane, kellega eelmisel kooliaastal palju suheldi, jääb pisut võõramaks või ta sõbrustab rohkem mõne teise klassikaaslasega. Lapse sõprussuhteid reguleerida vanemad ei pruugi saada ja seda lapsed ei vajagi. Lapse jaoks on oluline, et ta saab enda pettumust ja kurbust kellegagi jagada. Sellistest asjadest rääkimine ja lapse südamega ärakuulamine aitab tal muutustega paremini toime tulla. Sageli on vaja lihtsalt mõistmist ja tunnete peegeldamist: “Sa oled kurb. Ma tean, et see on raske.”.  

Ärevamate laste puhul harjutage kooliga juba varem

Kui laps ei taha või kardab kooli minna, siis võib abiks olla see, kui harjutate kooliminekut veidi enne õppeaasta algust. Näiteks algklassilastega võib õppida või meelde tuletada kooliteed. Kui laps käib kooli bussiga, võiks seda teekonda koos läbi teha ja käia võimalusel kooli mängu- või spordiväljakul mängimas, sportimas jmt. See võib aidata lapsel häälestuda kooliminekule. 

Mida mitte teha?

Ärge jagage lapsega enda ärevust

Lapsevanematel võib olla seoses algava kooliaastaga palju muretsemist ja ärevust, sest nad soovivad, et nende lapsed oleksid õnnelikud ja et neil oleks häid sõpru. Näiteks võib lapsevanem peale koolipäeva pahaaimamatult küsida “Kas sa täna sõpru ka leidsid?”. Kuid see võib häbelike või tagasihoidlike laste puhul tekitada ebamugavustunnet. Paremad küsimused oleksid: “Kuidas su päev läks?” või “Mis oli tänases koolipäevas kõige toredam?” Neutraalsed küsimused on paremad kui sellised, mille puhul laps võib tõlgendada “Kui ma ei leidnud sõpru, siis ema/isa on minus pettunud.”. 

Ärge kartke tagasilööke

Kui teie lapsel oli eelmisel õppeaastal vaimse tervise muresid – näiteks meeleolu- või ärevushäired ja suvel läks lapse enesetunne paremaks, siis võib tekkida ootus, et kooli naasmine läheb sujuvalt. Kuid olge kannatlikud – kooli algus ei pruugi olla nii sujuv kui te eeldate. Lapsel võib tekkida õppeaasta alguses tagasilööke, sest paranemine ei toimu sirgjooneliselt, vaid vajab kannatlikkust, tuge ja tähelepanelikkust. Seda aktsepteerides toetate lapse enesekindlust ja ta oskab paremini toime tulla tagasilöökidega. 

Ärge ignoreerige probleeme

Loodetavasti teie laps käib suurepärases koolis, kus on hoolivad ja pühendunud õpetajad. Kuid alati ei pruugi õpetajad märgata iga lapse sügavamaid muresid või raskusi. Seetõttu olge lapsevanematena aktiivne ja hoidke head kooli-kodu koostööd. Kui märkate, et teie laps on murelik või et talle valmistab mõni õppeaine raskusi, siis vajadusel arutage seda klassijuhataja või aineõpetajaga ning leidke ühiselt lahendusi.

Allikas: Child Mind Institute, tõlkinud ja Eesti oludele kohandanud Varajase Kaasamise Keskus. Pildid: Unsplash.