12 viisi, kuidas õpetada last oma tundeid juhtima

Ta enne teeb ja pärast mõtleb, ärritub pealtnäha väikeste asjade peale, on väga rutiini tundlik, jääb ühte mängu või tegevusse kinni ega ole nõus muutustega, lööb või hammustab, et oma tahtmist saada. Kas tuleb tuttav ette?

Sellise käitumise taga on enamasti napid eneseregulatsiooni oskused, kuid pahatihti laps sildistatakse: ta on autistlik! Kuidas saad oma lapsel aidata neid eluks vajalikke oskusi arendada?
Olen märganud, et liiga sageli keskenduvad täiskasvanud tagajärgedele ja kasutavad karistusi, et oma lapse käitumist korrigeerida. Ebasobiva käitumise põhjused jäävad aga välja uurimata ja seega pikaajalist muutust ei saavutata.

Häirival käitumisel on tihti kergesti seletatavad põhjused. Mis siis toimub lapse peas? Teadlikke valikuid tehes töötab aju otsmikusagar, emotsioone aga juhib kuklapiirkonnas  asetsev mandelkeha. Püüa mõelda lülitile: kui otsmikusagara nupp on sisse lülitatud, siis suudab laps mõelda põhjuse-tagajärje seostele; kui sisse on lülitatud mandelkeha nupp, siis möllavad emotsioonid ja ratsionaalne mõtlemine ei tööta. Meil kõigil on mõlemad nupud olemas, oluline on vaid teada, millal, kuidas ja mis nuppu kasutada.

Põhjuse-tagajärje seoste mõistmiseks on väikelaps valmis umbes kolmeaastaselt, sealt edasi algab eneseregulatsiooni oskuste järjepidev harjutamine. See on võtmeülesanne, et tagada talle parem toimetulek oma emotsioonide, igapäevaste toimingute ja hiljem õppimisega. Oskus oma tundeid ja tegusid reguleerida annab lapsele enesekindluse ja tasakaalu, tal on lihtsam saada rahulikul viisil hakkama ka keeruliste olukordadega ja see vähendab ärevust. Seega tuleks keskenduda otsmikusagara nupu töökindlusele.
Eneseregulatsiooni oskusi tuleb õppida selles keskkonnas, kus keeruline käitumine esineb.

1.KÕIGE ALUS ON TURVALINE KESKKOND, kus peavad olema tagatud kõik põhivajadused, nagu kvaliteetne toit ja piisav uni. Turvalises keskkonnas ei ole ruumi ähvardustele ega ohule, sest “võitle ja põgene” reaktsioon lülitab kohe sisse mandelkeha nupu. Täiskasvanuna peaksime püüdma olla oma otsustes ja korraldustes kindlad, aga heasoovlikud.

2. KUIDAS SA LAPSEGA SUHTLED? Tugevate eneseregulatsiooni oskuste tekkimiseks on oluline just sinu ja lapse vaheline suhtlus. Äärmiselt tähtis on tegutseda oma sõnade järgi. Ära anna lapsele lubadusi, mille täitmises sa kindel ei ole, sest laps mäletab kõike. Kui sina manipuleerid, siis õpib manipuleerima ka laps. Korraldusi jagades või ülesandeid tutvustades ole võimalikult täpne ja konkreetne. Reeglite asemel sõlmige ühised kokkulepped, millest ka ise suudad kinni pidada, sest lapsed jälgivad väga täpselt täiskasvanu tegutsemist. Kui sa ise ei suuda telefoni rohkem kui paariks minutiks ära panna, siis ei saa sa seda oodata ka lapselt. Kui sa ise või keegi teine ümbritsevatest täiskasvanutest pidevalt kärgib, kamandab ja kõva häälega räägib, siis teeb laps sedasama.

3. LASKU TEMA SILMADE KÕRGUSELE, ET TEMAGA KONTAKTI SAAVUTADA. Kui sul on vaja anda ebameeldivat tagasisidet, siis püüa laskuda tema silmadest madalamale, muidu ei saa sa lapsega kontakti – häbi ja hirm sunnivad teda silmi maha lööma.

4. KUULA OMA LAST. Enne kui annad tema tegevusele hinnangu, võta aega kuulamiseks. Aktsepteeri lapse mõtteid ja kogemusi. Jälgi tema käitumismustreid ja kaardista neid. Mis eelnes jonni- või vihahoole? Kes tegelikult oli hommikul närviline ja miks läks laps esikus kingi valides endast välja? Mustrite jälgimine aitab sul ära tabada käitumisahela käivitaja ja konflikte ennetada.

5. PAKU AINULT EAKOHASEID VALIKUID. Sa saad oodata lapselt ainult vanusele vastavate otsuste tegemist. Ei ole mõtet oodata, et kolmeaastane valib ise sobivad vihmariided, kui kapis on ka roosa kleidike ja lipsudega rihmikud. Kui ta ei tee valikut õigesti, siis ei ole see lapse tehtud viga

6. VÄLDI TARGUTAMIST, NÄÄGUTAMIST JA ÄHVARDAMIST. “Ma olen sulle sada korda rääkinud, et toiduseid sõrmi ei pühita pükstesse!” Laps ei vaja “sada korda rääkimist”, anna talle vaikselt iga kord salvrätt näpu vahele – paari nädala pärast on püksid puhtad ja uus harjumus õpitud.

7. ÜHISED KOKKULEPPED. Kokkulepped sõlmige esmalt täiskasvanute vahel. Kui olete tihedalt seotud vanavanematega, siis ka nendega. Ei saa oodata, et laps valib sobiliku käitumisviisi, kui vanaema lubab kõike, vanaisa ähvardab, et last korrale kutsuda, ja teie teete vanematena kolmandat moodi. Pange paika käitumisnormid ja reageeringud probleemsetele tegudele. Häbistavad karistused (nurka või paha lapse toolile saatmine jne) ei aita. Anna lapsele pärast rahunemist selge sõnum, missugune käitumine oleks olnud sobilik. Juba kolmeaastasega saab arutada, milline oleks tema arvates olnud õigem toimimisviis.

8. MÄRKA POSITIIVSET. See ei tähenda, et jätad tähelepanuta ebasobiva käitumise. Oluline on anda positiivset tagasisidet ja tunnustada väiksemaidki edusamme. Näiteks kiida, kui laps peseb hommikul meeldetuletuseta hambaid vms. Et positiivne käitumine mõjule pääseks, vajab iga laitus või noomimine vähemalt kuut positiivset märkamist!

RAHUNEMISNURGAD

…on toredad ja abistavad kohad, kui laps saab aru, mille üle ta peab mõtlema. Enne kolmandat eluaastat, kui lapsel ei ole põhjuse-tagajärje seosed veel kujunenud, tasub olla tähelepanelik, et see nurgake karistusnurgaks ei muutuks – kaheaastast ei tohiks sinna jonni üle järele mõtlema saata. Rahunemiseks vajab enamik lapsi täiskasvanu juuresolekut ja võib-olla ka füüsilist kontakti, sest ta ei tule oma tunnete juhtimisega toime. Kui on vaja mingi tegevus peatada, siis ütle selgelt: nüüd läks mäng üle piiri! Aita lapsel mõnd rahunemisharjutust teha: näiteks visake koos põrandale pikali ja hingake nii kõvasti sisse, et kõht läheb paksult õhku täis. Kui laps on täiesti rahunenud, siis võib temaga küll sõlmida kokkuleppe, et ta teeb midagi selles rahulikus nurgakeses üksi.

9. VÄLJENDA OMA TUNDEID JA AITA LAPSEL ENDAL LAHENDUSI LEIDA. “Mind tegi väga kurvaks see, et naabritädi sinu käitumise peale kaebas. Mida me saaksime teha, et seda järgmine kord ei juhtuks?”

10. VÕLUSÕNA ON RUTIIN. Liiga palju sisustamata aega võib paljudel lastel suurendada ärevust, mis omakorda on heaks allikaks konfliktidele. Päevakava pane lapsele nähtavale kohale, kus ta saab seda kergesti jälgida, kasuta pilte. Võimalikest muutustest teavita last varakult ja selgita, mis muutub. Samas ei tohiks lasteaialapse päev olla tihedalt tegevusi täis pikitud. Mõni laps on nii üle koormatud, et ta ei suuda kuidagi õhtuti ennast valitseda. Näen sageli, et lapsel on pikk lasteaiapäev, siis trenn kaks-kolm-neli korda nädalas, siis veel sõprade sünnipäevad, käigud kaubanduskeskusse või batuudimaailma. See on kindel viis jõuda probleemse käitumiseni.

11. ÄRA HEITU TAGASILÖÖKIDEST. Sageli panevad lapsed meid proovile, kuid iga lapse reageering ei ole isiklik rünnak. Mida kindlamalt laps end vanemaga tunneb, seda rohkem julgeb ta oma tundeid tema peal välja elada.

12. MÕTLE ISEENDA PARIMALE MINALE. Mida sa peeglist näha soovid? Lapse jaoks on täiskasvanud inimene kui peegel. Kui ärritud sageli, peegeldab laps oma käitumisega seda ärritumist vastu. Rasketel hetkedel on mõistlik olukorrast eralduda ja võtta aega, et rahuneda – võimaluse korral kutsu pereliige appi

Kui kirjeldatud ideed sind ei aita, otsi lapsele abi!

Eestis on hinnanguliselt 20 000–40 000 psüühikahäiretega last, mis moodustab 10–20% alaealistest. Seejuures on järjest sagenenud esmased haigestumised. 2019. aastal sai Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt 4683 last esmakordse psühhiaatrilise diagnoosi. Lisaks diagnoositi tundeelu- ja käitumishäireid 1246 juhul. Võrdluseks: 2018. aastal sündis Eestis kokku 13 898 last.
Kui 2–3aastane hammustab või lööb, viskab pikali, et oma tahtmist saada, siis on see suure tõenäosusega ealine arenguprotsess. Kui 4–5aastane iga päev lööb ja asju loobib, võib see olla juba õpitud käitumismuster või väheste eneseregulatsiooni oskuste tõttu kujunenud käitumishäire.
Võtmesõna on ka kõne: kaheaastane peab rääkima kahesõnaliste väljenditega, kolmeaastane tulema kaasa arutlusega “mis?”, “kes?”, “kus?”. Kui kõnet ei ole, siis peaks kasutama alternatiivseid suhtlusmeetodeid, näiteks pildiseeriaid. Esmalt räägi oma murest perearsti, lasteaia eripedagoogi või lastepsühholoogiga

Liina Lokko, Msc terviseteadused, rahvatervishoid. Varajase Kaasamise Keskuse tegevjuht ja koolitaja

Allikas: Lokko, L. (2020). 12 viisi, kuidas õpetada last oma tundeid juhtima. Pere ja Kodu, 46-48.

Vaata lähemalt 12. aprillil toimuvat koolitust ”Eneseregulatsioonioskuste kujundamine lasteaias”, mis on mõeldud lasteaiaõpetajatele, õpetaja abidele ja teistele lastega töötavatele spetsialistidele.