Laste käitumisprobleemide levinumad põhjused

Kui lapsel esinevad sagedased jonnihood ja/või trotslik käitumine, on esimese sammuna vaja välja selgitada, mis on sellise käitumise põhjustanud. Põhjus ei pruugi alati olla ilmne.

Eriti kui lapsed on väikesed, ei pruugi nad Sulle selgelt väljendada, mida nad tunnevad. Nad ei pruugi isegi aru saada, mis neid häirib.

Jonnihood ja emotsionaalsed pursked on tavaliselt märgid sellest, et lapsed võitlevad oma tunnetega, mille juhtimiseks neil puuduvad oskused. Nad võivad olla üle koormatud pettumusest või vihast teadmata, kuidas ennast tõhusalt väljendada või maha rahustada. Nad võivad vajada kõrvalist abi oma käitumise kontrollimiseks, vajalike oskuste arendamisel.

Ärevus

Inimesed kalduvad arvama, et ärevad lapsed on pigem häbelikud, klammerduvad või kartlikud, kuid ärevus võib panna lapsi käituma erinevalt. Kui kõrge ärevustasemega lapsed pannakse olukorda, mis nende ärevust tõstab, võivad nad olukorrast pääsemiseks proovida põgeneda või väljendada oma viha.

Ei ole haruldane kui see juhtub koolis, kus nõudmised ja ootused võivad avaldada lastele survet, tekitades tunde, et nad ei saa hakkama. Näiteks, võib sotsiaalse ärevusega laps tunda teiste poolset kriitikat enda suunas, mis võib panna teda asju loopima, inimesi lööma. Selline käitumine võib õpetajaid ja teisi töötajaid ajada segadusse, kuna nad ei mõista, miks laps ei tule enda tunnetega eakohaselt toime.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoositakse tavaliselt siis kui lapsel on raskusi tähelepanu koondamisega ning keskendumisega. Paljudele lapsevanematele on sellise diagnoosi saamisel probleemiks ka lapse käitumine. Lapsed võivad täiskasvanutelt saadud juhiseid ignoreerida, saada vihaseks, hakata ringi tormama või käituda trotslikult kui neil palutakse teha asju, mida nad ei soovi teha.

Selline käitumine on sageli tingitud aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitest. Laps ei pruugi teha seda, mida talle öeldakse, kuna ta on hajevil või seetõttu, et tal on raske taluda igavaid ja raskeid ülesandeid. Tõenäoliselt käituvad nad mitte soovitult siis, kui neil palutakse lõpetada midagi, mis neile meeldib (nt. videomängu mängimine). Paludes ATH-ga lapsel tulla õhtusöögile, teha kodutöid või minna magama, võib kodune keskkond muutuda lausa lahinguväljaks, mil lapsevanemad võivad tunda jõuetust.

ATH-ga lapsed on impulsiivsemad kui teised lapsed. Nad võivad kedagi lükata ja karjuda teiste peale vaid sellepärast, et nad ei tule toime frustratsiooni ja teiste tugevate tunnetega.

Õppimishäired

Kui laps väljendab korduvalt pahameelt või trotslikku käitumist koolis või kodutööde tegemise ajal, võib see olla õppimishäire tagajärg. Selle asemel, et abi küsida, võib laps hakata vihikuid lõhkuma või teisele lapsele haiget tegema.

Laps, kellele tundub õppimine keeruline, võib olla pettunud ja kaotada sageli enda emotsioonide üle kontrolli. Kui laps ei tea, et tal on õppimishäired, võib ta muretsema hakata, et ta on rumal. Seetõttu proovivad nad tihti varjata oma raskusi, mis on seotud õppimisega. Lapse jaoks võib tunduda pahandustesse sattumine lihtsam kui inimestele teada andmine, et ta ei tule õppimisega toime. Tähelepanu pööramine sellele, millal probleemne käitumine esineb, võib aidata välja selgitada õppimisprobleeme ning leida lapsele vajalik tugi.

Probleemid sensoorses töötlemises

Lastel, kellel esinevad probleemid sensoorse informatsiooni töötlemisega, võivad esineda segadust tekitavat käitumist kui nad on ülekoormatud. Nad võivad karjuda, minna endast väga välja kui on keskkonnas kus on liiga ere valgus, lärmakas või rahvarohke keskkond. Nad võivad keelduda kandmast riideid, mis neile tunduvad ebamugavad või süüa toitu, mis tundub neile suus vale. Sensoorsete probleemidega lapsed võivad olla jäigad seoses muutustega rutiinis ning ärrituda või keelduda nende muutustega kaasa minemast, mis teistele lastele tunduvad tähtsusetud. Nad võivad eemalduda olukorrast kui see tundub nende jaoks liiga keeruline. „Võitle või põgene“ reaktsioon võib lapsel käivituda kui ta tunneb end ülekoormatuna ning tema reaktsioon olukorrale võib ta ohtu seada.

Depressioon

Mõnedel lastel, kellel esinevad tihti jonnihood, on taustal hoopis häiriv meeleoluhäire. Nendel lastel on ägedad jonnihood, millele lisandub ka krooniline vihastumine. Nad kalduvad suhtuma asjadesse ja olukordadesse negatiivselt ning reageerima probleemidesse, mis teistele võivad tunduda tühised, plahvatuslikult.

Autismispektri häire

Autismispektrihäirega lapsed on sageli tundlikumad ning altimad dramaatilistele kokkuvarisemistele. Nad võivad olla jäigad ja sõltuda rutiinist, et tagada oma emotsionaalne mugavus ning kõik ootamatud muutused võivad neile mõjuda laastavalt. Neil võivad puududa keele- ja suhtlemisoskused, et väljendada seda, mida nad soovivad või vajavad. Autismispektrihäirega lastel võivad käitumisprobleemid olla põhjustatud meditsiinilistest probleemidest, mida ei ole osatud seostada, seda eriti laste puhul, kes ei räägi. Nendeks võivad olla kõhukinnisus, refluks, kõrvapõletikud, allergiad ja isegi luumurrud. Enamik lapsi võivad väljendada negatiivset käitumisviisi kui nad ei tunne end hästi. Nad võivad emotsionaalselt plahvatada, sest ei tule toime valuga ega ei tea, kuidas seda väljendada või lõpetada.

Trauma

Lastel, keda on väärkoheldud või kes on kogenud traumat, võivad esineda raskused tugevate emotsioonide juhtimisel. Imikud ja väikelapsed õpivad täiskasvanutelt, kuidas ennast rahustada, kuid seda vaid juhul kui täiskasvanud on neid väiksena rahustanud. Kui lapsel ei ole sellist kogemust olnud ning ta on kogenud hooletusse jätmist, võib tal esineda probleeme vihastumisega ning enda maha rahustamisega. Sellistel hetkedel vajavad nad juhendamist ja harjutamist, et keerulistes olukordades toime tulla.

Lapsed, kes on kogenud traumat, kalduvad tõlgendama teisi inimesi enda suhtes vaenulikena, mistõttu reageerivad nad stiimulile ärritunult. Neil võib tekkida usk ja arvamus, et nad on halvad ning nendega juhtunu on nende süü. Nad võivad arvata, et nad ei meeldi inimestele või, et neisse suhtutakse ja käitutakse halvasti, seega ei ole mõtet isegi proovida käituda hästi.

Allikas: Caroline Miller, Child Mind Institute. Tõlkinud ja Eesti oludele kohandanud Varajase Kaasamise Keskus, pildid Unsplash.