Eripedagoog Meeri-Kris luges ja soovitab ka teistele raamatut „Lapse ajukeskne kasvatus. 12 murrangulist strateegiat, kuidas aidata lapse mõistusel areneda“. Daniel J. Siegel, Tina Payne Bryson
Selles raamatus on lihtsalt ja arusaadavalt selgitatud lapse aju terviklikku arengut, mis annab lugejale võimaluse näha lastekasvatust täiesti uues valguses. Raamatus antakse ülevaade sellest, kuidas kasutada igapäevaseid suhtlusmomente selleks, et lapse aju arengut toetada ning seeläbi kasvatada temast terviklik täiskasvanu, kes on teadlik oma tunnetest ja oskab neid juhtida.
Raamat sobib lugemiseks nii lapsevanematele kui ka kõikidele lastega töötavatele täiskasvanutele. Raamat on keskendunud kuni 12-aastaste laste aju arengule, kuid praktilisi soovitusi on võimalik kasutada ka teismelistega.
Olulisemad mõtted raamatust:
- Lapse (aju) arengut toetab lõimumine. Ajul on palju erinevaid osi ja neil kõigil on oma ülesanded. Näiteks aitab vasak ajupool loogiliselt mõelda, parem aga kogeda emotsioone. Lõimingu eesmärk on kõikide erinevate aju osade töötamine koos ühtse tervikuna. Aju ei saavuta parimat, kui selle osad ei tööta koordineeritult ja tasakaalustatult.
- Juba väikelapse eas tasub nende juuresolekul tundeid teadvustada ja nimetada (“Sa näed nii kurb välja”).
- Väikelapse nn ülemise aju arengut toetab see, kui anda talle võimalus ise otsuseid vastu võtta andes talle seejuures valikuvariante (“Kas sa tahad täna selga panna sinise või punase särgi?”)
- Liikumispausid – keha liigutamine on efektiivne viis, et aidata lapsel taastada ülemise ja alumise aju vaheline tasakaal. Kui laps on endast väljas, siis tasub talle pakkuda võimalust ennast liigutada (palli mängimine, jalutada, jms).
- Lapsega konflikti tekkides tasub vältida lauset “Sest ma ütlesin nii!” Koolieas olevale lapsele tasub selgitada enda põhjuseid ja anda talle võimalus alternatiivsete lahenduste pakkumiseks. Rääkige enda lapsega. Suhelge, ärge nuhelge.