Kuidas seada tervislikke ekraaniajapiiranguid?

Raskused ekraaniajaga seonduvate piirangute kehtestamisel on lihtsad tulema – kui palju ekraani taga veedetud aega on ikkagi liiga palju? Kuidas luua tasakaalu vanema ootuste ning lapse soovide vahel?

Järgnevalt on välja toodud mõned aspektid, mida piiranguid seades võib olla kasulik silmas pidada.

Lapse heaolu

Ekraani taga veedetud tundide lugemisest võib olla rohkem mõistlikum hoopis lapse ajaveetmise viise suuremas pildis vaadelda. Kuigi alla 2aastaste laste puhul soovitatakse ekraane üldse vältida, siis vanemate laste puhul on eelkõige oluline, et nad osaleksid nutiseadmete kõrvalt ka tegevustes, mis toetavad nende üldist heaolu ning arenguliste eesmärkide täitmist. Abiks võib olla järgnevate küsimuste küsimine:

Kas laps magab piisavalt?
Kas laps sööb piisavalt ning mitmekülgselt?
Kas ta on füüsiliselt aktiivne?
Veedab ta kvaliteetaega nii perega kui enda sõpradega?
Kas laps on kaasatud kooliellu, osaleb ta piisaval määral ka õppetöös?
On tal võimalus tegeleda hobidega, mis talle endale siirast huvi pakuvad?

Murekoht ei ole nutimaailmas veedetud tundide arv, vaid see, kuidas nutiharjumused lapse tervislikku eluviisi takistama hakkavad. Kui laps aga kogu aja enda toas nutiseadmetes on ning tervisliku eluviisi põhimõtteid unustama kipub, siis viitab see sekkumisvajadusele. Sealjuures on oluline meeles pidada, et taolise käitumise põhjuseks ei pruugi tingimata olla nutisõltuvus, vaid muuhulgas ka näiteks meeleoluhäired.

Piirangute mõistlikkus

Kasulikud reeglid ei pea tingimata olema rigiidsed või ekstreemsed. Tehnikaid konfliktide vältimiseks reeglite loomisel on mitmeid:

Lähene kaastundlikult. Ekraaniaeg võib talle pakkuda nii meelelahutust kui ka turvatunnet, võta seda arvesse ning valideeri lapse tundeid (näiteks: „Mõistan, et sul on hetkel pausi vaja ning soovid lõõgastuda“). See aitab lapsel tunda, et mõistad tema nutiharjumuste funktsiooni.
Kasuta nutiaega preemiana. Lisanduva nutiaja kasutamine hea käitumise kinnitamiseks võib olla vägagi mõjus. Sealjuures on väga oluline lapsele konkreetselt selgitada, millisele käitumisele see preemia järgneb (näiteks: „Kui sa täna õigel ajal magama lähed, siis saad homme 10 minutit lisanduvat telefoniaega“).
Kaardistage alternatiivsed vaba aja veetmise moodused. Eesmärk on koostöös lapsega kaardistada tegevused, mida ta saaks teha nutiseadmetes olemise asemel (näiteks lugemine, meisterdamine jne). See lihtsustab tema jaoks muude tegevuste valimist, vähendades käesolevas hetkes pinget uue tegevuse väljamõtlemise osas.
Pane paika regulaarsus. Määra kindlad ajad, mil lapsele nutiaeg ette on nähtud (näiteks pool tundi enne õhtusööki). See aitab tal luua parema arusaama sellest, millal tal on nutiaega oodata ning vähendab sellega seotud teadmatust.
Ole eeskujuks. Järgides ise samu või sarnaseid reegleid, mida lapsele loonud oled, siis lihtsustab see nende järgimist ka nende jaoks.

Koostööd reeglite juurutamisel aitavad lisaks soodustada:

Vali õige aeg. Uute reeglitega leppimine võib laste jaoks kergem olla näiteks uuel nädalal vahetult peale koolivaheaega, võrreldes kiire ja tegusa päevaga nädala keskel.
Loo kompromisse. Vanemate laste puhul võib olla kasuks nende enda arvamuse kuuldavõtmine. Kui teismeline soovib nutiaega õhtul, enne magamaminekut ning ütleb, et tema und see ei sega. Sel juhul võib seda varianti kaaluda ja anda talle nädala-kaks selle harjumuse testimiseks. Vanem saab jälgida, kas laps tuleb sellise kasutamisharjumusega toime või hakkab see siiski tema und segama. Viimasel juhul tasub lapsega koostöös reeglites siiski mõningaid muudatusi sisse viia. Peamine on lapse arusaamine, et nutiseadmete kasutamine on võimalik ka nii, et nende muud vajadused ja eesmärgid saavad täidetud.

Uute reeglite juurutamisel on kriitilise tähtsusega järjepidevuse säilitamine – erandite tegemist tasuks esimese nädala-kahe jooksul vältida. Kuigi lapsed võivad nutiseadmete piirangute loomisele esmalt negatiivselt reageerida, siis on selle reaktsiooni eesmärgiks sageli uusi piire testida. Ajapikku lapsed harjuvad uute reeglitega ning need muutuvad osaks nende rutiinist ja kujunevad harjumuseks.

Allikas: Child Mind Institute, tõlkinud ja Eesti oludele kohandanud Varajase Kaasamise Keskus. Pildid: Unsplash.