Kuidas märgata ja toetada last tema tegevustes?

Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir:

“Igal lapsevanemal võib tekkida aeg-ajalt olukord, kus esimese emotsiooni ajel tõstab ta oma lapse peale häält, võrdleb last kellegi teisega või toob välja, mida laps valesti teeb. Oluline on märgata enda reaktsiooni ning leida aeg selle analüüsimiseks. Tuleb valida oma lapse jaoks parim variant, mis toetaks tema positiivse enesehinnangu arengut. Emana pean ma kõiki artiklis välja toodud soovitusi väga oluliseks ning proovin ka ise koduses keskkonnas oma lastega nende järgi tegutseda.”

Siit leiad üheksa nõuannet, millele laste kasvatamisel toetuda.

1. Toeta lapse enesehinnangu arengut.

Laste mina-tunnetus algab juba imikuna, kui nad näevad ennast läbi vanemate silmade. Lapsed jälgivad Sinu hääletooni, kehakeelt ning igat Sinu liigutust. Sinu sõnad ja teod mõjutavad lapse enesehinnangu arengut rohkem kui miski muu.

Laste saavutuste esile tõstmine paneb nad enda üle uhkust tundma. Laste iseseisvalt tegutsema suunamine paneb neid tundma tugeva ja võimekana. Halvustamine ning lapse kellegi teisega võrdlemine paneb teda end väärtusetuna tundma.

Proovi mitte anda hinnanguid (Sa käitud halvemini kui Sinu vend). Vali sõnu ettevaatlikult ning ole kaastundlik. Kinnita lapsele, et kõik teevad vigu ning et Sa armastad teda ikka, kuigi tunned, et see käitumine Sulle ei meeldi.

2. Märka seda, mida Sinu laps hästi teeb.

Oled Sa kunagi mõelnud, kui tihti Sa lapsega päeva jooksul pahandad? Võid märgata, et kritiseerid last palju rohkem kui annad positiivset tagasisidet. Kuidas tunneksid ennast Sina, kui ülemus Sind pidevalt kritiseeriks, isegi kui ta sooviks sellega head?

Palju tõhusam lähenemine on proovida leida üles just see, mida Sinu laps hästi teeb. Näiteks võib öelda lapsele: “Sa tegid enda voodi korda ilma, et ma oleks pidanud seda paluma – see on suurepärane!“ või „Ma vaatasin Sind, kui te õega mängisite, ning Sa olid temaga väga kannatlik.“ Pideva positiivse tagasiside andmine kinnistab soovitud käitumise kordumist.

Proovi leida oma lapse juures iga päev midagi erinevat, mille eest ta kiitust väärib. Ole helde jagama, kuna Sinu armastus, kallistused ja komplimendid toetavad Sinu soovitud käitumise kordumist.

3. Pane paika piirid ja ole järjekindel neid ka ise järgima.

Reeglid on vajalikud igas kodus. Reeglite paika panemine aitab lapsel valida soovitud käitumisviisi ning õppida enesekontrolli. Lapsed võivad proovida nihutada neid piire, mida oled seadnud, kuid samas vajavad nad reegleid, et kasvada vastutustundlikeks täiskasvanuteks. Reeglid ja selged piirid aitavad lastel paremini mõista Sinu ootusi ja arendavad nende eneseregulatsioonioskusi.

Soovitatav oleks, et Sul oleks paigas teie pere jaoks toimiv süsteem: üks või kaks hoiatust, millele järgneb tagajärg (näiteks mingi privileegi kaotamine). Sageli lapsevanemad vaid ähvardavad, kuid ei ole valmis tagajärgi läbi viima. Sinu järjepidevus näitab lapsele, millised on Sinu ootused.

4. Leia lapse jaoks aega.

Tihtipeale on perekonnal raske tulla kokku selleks ajaks, kui on planeeritud õhtusöök, ning veel keerulisem on leida hetk, et veeta koos kvaliteetaega. Ärka 10 minutit varem, et saaksid koos lapsega hommikusööki süüa või jäta peale õhtusööki nõud mõneks ajaks kraanikaussi, et minna koos lapsega jalutama. Lapsed, kes ei saa vanematelt piisavalt tähelepanu, hakkavad otsima neilt negatiivset tähelepanu (soovivad olla märgatud).

Noorukid otsivad oma vanematega vähem kontakti kui väiksemad lapsed, kuna nende jaoks on väga olulisel kohal just eakaaslased. Kui laps on tulnud mingil põhjusel Sinu tähelepanu otsima, proovi anda endast parim, et ta seda ka saaks. Proovi leida aeg, et teismelisega vestelda või kaasata ta perekondlikesse tegevustesse.

Soovitatav oleks koos lastega panna paika kindel aeg päevas/nädalas/kuus, mil laps teab, et on tema kvaliteetaeg enda vanemaga. Lase lapsel osa võtta otsustusprotsessist, mis teie ühised tegevused võiksid olla. Otsi ka ise viise, kuidas oleks võimalik paremini lapsega kontakti saavutada.

Ära tunne ennast süüdi, kui Sa oled töötav lapsevanem. Olulised on ka väikesed asjad – lapsega koos popkorni tegemine, kaartide mängimine, koos poodides käimine – mida lapsed mäletama jäävad.

5. Proovi olla lapsele eeskujuks.

Lapsed õpivad väga palju enda vanemaid vaadeldes. Mida nooremad nad on, seda rohkem nad enda vanemaid jäljendavad. Enne kui Sa lapse nähes endast välja lähed, mõtle, kas soovid, et Sinu laps käituks vihastudes just niimoodi? Teadvusta endale, et lapsed jälgivad ja jäljendavad Sind pidevalt. Uurimused on näidanud, et lapsed, kes kasutavad füüsilist vägivalda, on näinud mingit laadi agressiooni just koduses keskkonnas.

Proovi kasutada ja välja näidata omadusi, mida soovid, et Sinu laps kasutaks: austa inimesi, ole sõbralik, aus, lahke ning salliv. Näita välja ka omakasupüüdmatut käitumist. Aita teisi inimesi ilma, et ootaksid vastuteenet. Väljenda tänu ja tee teistele komplimente. Kohtle enda lapsi nii nagu Sa sooviksid, et teised inimesed Sind kohtleksid.

6. Muuda omavaheline suhtlus prioriteediks.

Sa ei saa eeldada, et lapsed teevad kõike, mida Sina soovid, et nad teeksid. Nad vajavad ja väärivad selgitusi nagu täiskasvanudki. Vanemad, kes põhjendavad lastele enda soove, aitavad neil mõista ja õppida ilma hinnanguid andmata.

Väljenda enda soove konkreetselt ja selgelt. Kui on probleem, kirjelda seda, väljenda enda tundeid ja palu lapsel koos Sinuga probleemile lahendus leida. Anna soovitusi ning paku erinevaid variante. Samas ole avatud lapse soovitustele ja väljapakutud lahendustele. Pea läbirääkimisi. Lapsed, kes osalevad otsuste tegemisel, on motiveeritud neid ka täitma.

7. Ole paindlik ning valmis tegema muudatusi ka enda kasvatusmeetodites.

Kui Sa tunned, et laps ei järgi kehtestatud reegleid, võib põhjuseks olla, et püstitatud ootused on tema jaoks liiga suured. Vanematel, kes mõtlevad tihti „laps peaks“ (näiteks „Minu laps peaks juba potil käima“), oleks soovitatav rääkida teiste lapsevanematega või pöörduda spetsialisti poole.

Muutuste tegemine lapse koduses keskkonnas võimaldab esile kutsuda muutusi lapse käitumises. Kui tunned, et ütled enda 2-aastasele lapsele liiga tihti „ei“, proovi leida võimalus vähendada kodus asju/tegevusi, mis ei ole lapsele lubatud. Seda tehes vähendad lapse pidevat korrale kutsumist.

Kui Sinu laps kasvab, tuleb Sul muuta ka kasvatusmeetodeid. Meetodid, mis võivad toimida praegu, ei pruugi töötada ühe või kahe aasta pärast.

Teismelised pöörduvad rohkem enda muredega vanemate poole, kui lapsevanem on neile eeskujuks olnud. Proovi last jätkuvalt juhendada, julgustada ja samas ka distsiplineerida, lubades teismelisel olla ka iseseisev. Vabal hetkel proovi leida võimalus, et saavutada enda lapsega kontakt.

8. Näita, et armastad last tingimusteta.

Vanemana tunned Sa vajadust parandada tehtud vigu ja suunata lapsi nende tegevustes.

Kui pead last korrale kutsuma, proovi vältida süüdistamist, kritiseerimist või vigade esile toomist, kuna see võib mõjuda halvasti tema enesehinnangule ning tõugata Sind temast eemale. Veendu, et laps mõistaks, et Sinu armastus tema vastu ei kao, isegi kui ootad ja loodad järgmisel korral paremat käitumist.

9. Ära unusta enda vajadusi ja piire lapsevanemana.

Tunnista, et keegi meist ei ole perfektne lapsevanem. Sul on Sinu tugevused ja nõrkused. Proovi panna ka endale, enda elukaaslasele ning lastele reaalsed ootused. Sul ei pea olema kõikidele küsimustele vastuseid – ole valmis ka endale andestama.

Selle asemel, et proovida tegeleda kõikide esile kerkinud murekohtadega, keskendu kindlale probleemile. Tunnista, kui Sa ei tule toime. Võta aeg maha lapsevanemaks olemisest ning tee üksinda või elukaaslasega midagi, mis teeb Sind õnnelikuks (täida ka „enda tassi“). Enda vajaduste esile toomine ei tee Sind isekaks. See tähendab, et Sa hoolid ka enda heaolust. See on vajalik väärtus, mida võiksid ka lapsele näidata.

Allikas: KidsHealth, tõlkinud ja kohandanud Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir; pilt Unsplash / Benjamin Manley