Kuulmine ja mõistmine

Rääkimine

Sünnist kuni kolmanda elukuuni:

• ehmub valju heli peale;
• vaikib või naerab, kui sa räägid;
• näib, et tunneb ära sinu hääle jalõpetab nutmise.

Sünnist kuni kolmanda elukuuni:

• laps koogab ehk häälitseb ühetooniliselt;
• erinevatele vajadustele vastab erinev nutt;
• naeratab inimeste poole.

Neljandast kuni kuuenda elukuuni:

• liigutab oma silmi helide suunas;
• reageerib teie hääletooni muutustele;
• märkab heli tekitavaid mänguasju;
• pöörab tähelepanu muusikale.

Neljandast kuni kuuenda elukuuni:

• koogab, kui mängib üksi või koos sinuga;
• itsitab ja naerab;
• häälitseb, kui on õnnelik või endast väljas.

Seitsmendast elukuust kuni esimese eluaastani:

• pöörab ja vaatab helide suunas;
• vaatab, kui millelegi osutate;
• pöörab, kui ütlete tema nime;
• mõistab levinumate esemete ja inimeste kohta käivaid sõnu nagu tass, auto, mahl, issi;
• reageerib lihtsatele sõnadele ja korraldustele nagu “Ei”, “Tule siia,” ja “Kas sa soovid veel?”;
• mängib koos teiega mänge nagu “kus on beebi? siin on beebi” ja “teeme patsu”;
• kuulab lühikest aega lugusid ja laule.

Seitsmendast elukuust kuni esimese eluaastani:

• 6-7- kuuselt laps laliseb ühesuguste silpide jadana nagu „papapa“, „mamama“, „tatata“
• 10-kuuselt koosneb lapse lalin erinevate silpide jadast nagu „mapata“, „täpätä“
• kasutab häälitsusi ja žeste tähelepanu saamiseks ja selle endal -hoidmiseks;
• 8-10-kuuselt osutab asjadele ja näitab neid teistele;
• kasutab sümboolseid žeste nagu lehvitamine „head aega“ ütlemise asemel, upitamine, et midagi laualt kätte saada, pea raputamine, et öelda “ei”;
• jäljendab erinevaid häälitsusi;
• ütleb esimesed sõnad, mis on seotud lapse jaoks oluliste inimeste (nt emme, issi) või teda igapäevaselt ümbritsevate objektidega (nt aua, pall, auto).