Strateegiad edukaks suvevaheajaks

Näpunäited laste eduka suvevaheaja korraldamiseks

Saad teada:

• Miks on oluline struktuuri ja rutiini hoidmine ka suvevaheajal?
• Mil viisil struktuuri luua ja hoida?
• Kuidas toime tulla võimalike käitumisprobleemidega?

Lapsed on kooliaasta lõpus vaimustuses eesootavast suvepuhkusest, laisklemisest ja kaua magamisest. Samal ajal ei pruugi see nende vanematele sama suurt rõõmu valmistada. Lapsevanemad, kelle lastel esineb emotsionaalseid raskusi või arengulisi probleeme, vajavad suvevaheajaga toimetulekuks täiendavaid ressursse.

Kool pakub lastele turvalist keskkonda üsna kindla struktuuri ja rutiiniga. See on oluline kõikidele lastele, aga eriti ärevatele, aktiivsus- ja tähelepanuhäirega ning autismispektrihäirega lastele. Kool on nendele lastele turvaline tsoon, mis pakub üsna etteaimatavat keskkonda. Ilma nende turvaliste elementideta on lapsed vastuvõtlikumad ärevusele, neil võib esineda rohkem käitumisprobleeme ja raevuhooge. Vanematele on sellisel juhul tegemist kõike muud kui puhkusega.

Järgnevalt on välja toodud mõned nipid, kuidas laste toimetulekut suvevaheajal toetada.

Säilitage kindel päevakava

Ehkki kooli struktuuri pole võimalik täies ulatuses säilitada, tasub proovida päevakava järgimist nii palju kui võimalik. Näiteks on oluline hoida kinni kindlatest söögi- ja magamaminekuaegadest. Just koolivaheajal võib vanematel tekkida soov lasta lastel kauem üleval olla ning hommikul hiljem ärgata, eriti nädalavahetustel, mil ka vanemad ise seda hea meelega teevad. Tasub aga meeles pidada, et pikas perspektiivis on kindla päevakava ja -rutiinide hoidmine tasuvam, sest see loob lapsele turvatunde.

Kasutage visuaale

Lapsed, sealhulgas autismispektrihäirega lapsed, kes vajavad etteaimatavust, võivad minna endast välja, kui toimuvad nende jaoks ootamatud muutused. Neid ja ka teisi lapsi toetab visuaalse päevakava kasutamine. Päevakava kirjeldab kogu päeva jooksul toimuva (nt 7.00 äratus, mine vannituppa, pese nägu; 8.00 hommikusöök).

Päevakava struktuur ja raskusaste sõltuvad lapse vanusest ja arengutasemest. Päevakava võib koostada ainult piltidega, ainult sõnadega või nende kombinatsioonina.

Tehke plaane

Tasub proovida suviseid tegevusi planeerida nii vara kui võimalik ja anda plaanidest teada ka lastele. Planeerimine võib hõlmata nii üksiksündmusi (nt vanaemale külla minek) kui ka igapäevaseid tegevusi (nt ujumas ja mänguväljakul käimine). Isegi üks kindel tegevus päevas võib anda lapsele nii-öelda keskpunkti, mille ümber ülejäänud päev üles ehitada.

Veetke aega õues

Mõnedele lastele võib kodu muutuda „turvaliseks kookoniks“ ja nad võivad seetõttu veeta liiga palju aega ekraanide ees. Eriti võib see ohustada sotsiaalse suhtlemise raskustega ja sensoorselt tundlikumaid lapsi. Nutiseadmetes veedetud aega võib aidata vähendada laagrites osalemine, kus on palju aktiivseid tegevusi ja üsna kindel päevakava. Kui laps suvel mõnes laagris ei osale, tasub leida aktiivseid tegevusi, mis lapse silmad särama panevad, ja neid koos perega ellu viia. Tasub meeles pidada, et füüsiline aktiivsus on kasulik nii kehale kui vaimule, eriti üliaktiivsetele lastele.

Säilitage (või looge) käitumise süsteem

Lapsed, eriti teismelised, tunnevad end turvalisemalt, kui nad teavad täpselt, mida neilt oodatakse ja milliseid hüvesid positiivne käitumine neile toob. Ka näiliselt piiritul ja piirideta suvevaheajal on see oluline. Tuleks valida kaks või kolm soovitud käitumist ning kasutada järjepidevat positiivset kinnistamist. Seejuures on oluline püüda nii palju kui võimalik ignoreerida negatiivset käitumist. See õpetab lastele, et positiivne käitumine toob neile rohkem hüvesid kui negatiivne, mis ei too neile isegi mitte tähelepanu. Eelkoolieas võib suurepäraselt toimida täidetud ülesannete jälgimise tabel, mida täita näiteks kleepsudega. Väga oluline on seatud kokkulepetest kinni pidada – 30 minutit ekraaniaega tähendab 30 minutit ekraaniaega.

Märgake, mis tekitab lapses ärevust

Suvi võib tuua palju muutusi, uusi inimesi ja tegevusi, mis võivad lapses põhjustada liigset stressi ja ärevust. Tasub proovida analüüsida, mis täpsemalt on lapse ärevuse põhjuseks. Kas lapsel võib olla raskusi vanemast eemal olemisega? Kas stressi tekitab mingi konkreetne tegevus või olukord? Selle väljaselgitamiseks võib lapselt küsida avatud küsimusi. Vältima peaks kinnisi küsimusi. Selle asemel, et küsida lapselt, kas ta on mures eesootava laagri pärast, võiks küsida, milliseid tundeid laagrisse minemine temas tekitab.

Uue kogemuse eel aitab lapse ärevust vähendada järk-järguline uue olukorraga kohanemine. Kui lapsel esineb lahutamiskartust, võib proovida olla uues kohas lapsega mõnda aega koos ja seejärel järk-järgult enda kohaloleku aega vähendada. Abi võib olla ka sellest, kui teavitada lapsega kokkupuutuvaid täiskasvanuid lapse murekohtadest.

Valmis kõige hullemaks?

Isegi kui olete koostanud parimad plaanid ja päevakavad ning palju vaeva näinud, tuleb arvestada, et alati ei ole võimalik kõiki lapse käitumisprobleeme vältida. Tagasilangus on normaalne! Vanemana on oluline püüda hoida oma seisukohti rahulikult, kindlalt ja järjepidevalt. Füüsiline karistamine ja karjumine ainult süvendavad lapse negatiivset käitumist, samas kui piiridest läbilaskmine õpetab lapsele, et mida kõvemini ta karjub, seda tõenäolisemalt saab ta oma tahtmise.

Allikas: Beth Arky, Child Mind Institute. Tõlkinud ja Eesti oludele kohandanud Varajase Kaasamise Keskus. Pildid: Unsplash.