Kas lapsed peaksid tegema vaimse tervise päevi?

„Ma ei taha kooli minna!„ „Palun, kas ma võin lihtsalt koju jääda? Palun.”

Palun-ära-sunni-mind-minema palve on tavapärane lastelt kuuldav refrään. Seega kui lapsed hakkavad paluma koju jäämist või toovad kuuldavale väikese lootustandva köhatuse, võib tunduda ahvatlev pööritada oma silmi, anda lapsele tema seljakott ja suunata ta uksest välja.

Aga kui Su laps soovib koju jääda või palub vaba päeva, võib ta Sulle märku anda, et see, mida ta tegelikult vajab, on vaimse tervise päev.

Mis on vaimse tervise päev?

Füüsiliselt terve lapse koju jätmine, eriti pärast nii paljusid katkestusi ja koolikadu, võib enamikule lapsevanematele tunduda vale. Kuid pandeemia tõttu võitleb enneolematu hulk lapsi ja teismelisi vaimse tervise küsimustega. Laste emotsionaalse heaolu eest hoolitsemine on sama tähtis kui nende tervise eest hoolitsemine.

Vaimse tervise päeva võtmine, ehk aeg kodus puhkamiseks ja taastumiseks, võib olla oluline vahend vaimse tervise kaitsmiseks. Lastele vaimse tervise päeva võimaldamisel (mõistuse piires) võib olla suur kasu.

Lapsevanematel on raske ennustada, millal peaks, ja ei peaks, laskma oma lapsel vaimse tervise päeva võtta, ja kuidas aidata neil sellest kõige rohkem kasu saada. Siit artiklist leiad mõned nõuanded.

Kuidas otsustada, millal on vaimse tervise päev hea mõte?

Kui lapsed paluvad koju jäämist, peaksid vanemad seda kasutama kui võimalust kontrollida ja teha väikest detektiivitööd. Kui räägite läbi lapse puhkuse palumise põhjuse, saate parema ettekujutuse sellest, mida ta parajasti läbi elab. Nii on lihtsam otsustada, kas vaimse tervise päev on parim lahendus.

Näiteks:

• Kas nad tunnevad end ülekoormatuna?
• Kas koolis on juhtunud midagi häirivat, näiteks tüli sõbraga või piinlik hetk klassis?
• Kas nad on oma kodutööde pärast mures?
• Kas nad on just lõpetanud suure ja raske ülesande. Näiteks pika referaadi või suure testi, mis nõudis palju õppimist?
• Kas nad tunnevad end ärevalt, kurvalt või stressis?
• Kas kodus toimub midagi stressi tekitavat, näiteks lähedase inimese haigus või kaotus, lemmiklooma surm, kolimine või abielulahutus?

Kui Sa tead juba rohkem, millised on su lapse vajadused, oskad Sa paremini otsustada, kas vaba päeva võtmine on õige valik.

Millal vaimse tervise päevad pole hea mõte?

Vaimse tervise päevad võivad olla positiivsed igale lapsele, kui neid tehakse nii, et need ei tugevda vältimist või ärevust.

Me tahame lastele õpetada, et meie vaimse tervise tähtsustamine ja enda eest hoolitsemine on oluline. Aga kui lapsed paluvad vaba päeva, sest nad üritavad pääseda millestki, mille pärast nad on ärevuses, võib koju jäämine lõpuks seda ärevust tugevdada. Vanemad peavad olema teadlikud, et lapsed ei kasutaks neid koolitööde vältimiseks. Vaimse tervise päevad ei ole selleks, et saada referaadi tegemiseks pikendust või test vahele jätta – siis on see lihtsalt edasilükkamise päev.

Rääkimata sellest, et testide vahele jätmine, koolitööde vältimine või konfliktide eest varjumine muudab probleemi sageli suuremaks, mitte ei parenda seda. Eesmärk on anda lastele toimetulekuoskused, mida nad vajavad ärevusega toime tulemiseks, ja mõnikord tähendab see, et tuleb pingutada isegi siis, kui see on raske. Samuti võivad lapsed – eriti nooremad ja lapsed, kellel on aktiivsus-tähelepanuhäire või õpiraskused – tõesti vajada järjepidevust ja tuge, mida pakub koolirutiin. Või võivad nad lõpuks tunda end rohkem ärevana, sest nad on klassis midagi olulist vahele jätnud.

Vaimse tervise päev võib olla sobiv millegi konkreetse, näiteks lahkumineku või pika ja raske nädala järel taastumise jaoks. Kuid kui lastel on pidevaid probleeme, näiteks probleeme sõpradega või kooliga seotud ärevust, siis ei ole aeg-ajalt korraldatav vaba päev lahendus.

Millal on vaimse tervise päevad hea valik?

Kui laps on pingutanud ja end väljakutsetest läbi närinud ning tunneb end kurnatuna, ei ole paus mitte ainult hea mõte, vaid see on vajalik.

Lapsed, kes võitlevad depressiooni, ärevuse või muude vaimse tervise ja õppimisega seotud probleemidega, või isegi lapsed, kellel on lihtsalt olnud raske nädal (näiteks seisnud silmitsi oma hirmuga klassi ees lugemise ees, kooli minemisega, kuigi neil on sõbraga probleeme, või lihtsalt igapäevase kooliärevusega silmitsi seistes) võivad vajada aega, et taastuda ja end laadida.

Vaimse tervise päevast viimase võtmine

Kui te nõustute vaimse tervise päevaga, eriti teismeliste ja noorukite puhul, siis aidake neil seda sisukaks muuta. See tähendab, et nad peaksid tegema asju, mis on kasulikud ja toetaksid nende vaimse tervise hoidmist. Näiteks ei tohiks lapsed kasutada seda päeva selleks, et ära teha seni tegemata kodutöid või vajuda sotsiaalmeediasse.

Mõned vaimse tervise päeva tegevused võiksid olla:

• väljas jalutamas käimine või looduses viibimine;
• küpsetamine, joonistamine, maalimine või muu tegevus, mida laps peab rahustavaks;
• võtke aega, et harjutada hetkes olemist;
• füüsiline trenn;
• muusika kuulamine või raamatu lugemine (või audioraamatu kuulamine).

Vanemad saavad aidata lastel kasutada oma vaimse tervise päeva teadlikult selleks, et puhata ja enda eest hoolitseda. See ei tähenda liigset planeerimist ega laste survestamist, et nad oma tunnetest räägiksid. Eesmärk on aidata lapsel õppida, mida ta peab tegema, et oma vaimse heaolu eest hoolitseda.

Piiride kehtestamine

Oluline on lastele mõista anda, et kuigi te toetate vaimse tervise päevade võtmist, ei ole need alati sobivad või võimalikud. Vaimse tervise päevad peaksid olema just see – üks päev. Meil ei ole vaimse tervise kaks päeva või vaimse tervise nädalat. Selgete piiride seadmine aitab vältida palveid “Veel üks päev…”.

Mõned näited piirangute seadmisest võiksid olla:

• Kokkulepitud kindel arv vaimse tervise päevi aastas/poolaastas (ja sellest arvust kinnipidamine).
• Töötage koos oma lapsega ja planeerige ette. Näiteks kui te teate, et tal on tulemas suur projekt, leppige kokku, et ta võtab pärast selle lõpetamisel puhkepäeva.
• Otsustage, millal on puhkepäevad. Näiteks kui esmaspäevad kipuvad olema täis olulist teavet või kui teie lapsel on neljapäeviti tund, milles ta on maha jäänud, siis ei saa neid päevi puhkamiseks kasutada.
• Kui lapsed vajavad puhkust, kuid terve päeva võtmine tundub liiga palju, pakkuge väiksemaid, sihipäraseid pause, mis aitavad lastel end laadida, ilma et nad maha jääksid. Näiteks andke lapsele võimalus magada või võtta pool päeva. See on vähem katkestav, kuid nad saavad siiski aega puhata.

Mida teha, kui lapsed nõuavad rohkem

Isegi kui on kehtestatud piirangud, võivad mõned lapsed küsida rohkem vabu päevi, kui te olete valmis andma. Kui teie laps palub sageli koju jäämist või teeskleb haigust, kasutage seda võimalusena vestelda, miks ta tunneb end ärevalt või ärritatuna. Me tahame, et lapsed oleksid ausad. Andke oma lapsele mõista, et võtate tema vaimset tervist sama tõsiselt kui tema füüsilist tervist. Ei ole vaja valetada või teeselda.

Kui lapsed valetavad või tõrjuvad, püüdke säilitada oma rahu ja pidage meeles, et tegelikult üritavad nad öelda, et nad on masendunud, ärevuses, ärritunud või stressis. Selle asemel, et vihastuda või ärrituda, kutsuge oma laps endaga rääkima. Nooremate laste puhul võiksite öelda: “Ma tean, et sa ei ole kehaliselt haige, aga ma näen, et sa oled väga ärritunud. Kas me saame pärast kooli kokku leppida aja, et rääkida sellest, mis toimub?”

Loomulikult ei pruugi lapsed soovida oma tundeid jagada või ei pruugi teada, mida öelda, ja see on samuti okei. Küsimuste esitamine ja heade harjumuste modelleerimine, ise oma vaimse tervise eest hoolitsemine aitab lastel mõista, et te võtate nende tundeid tõsiselt ja et uks on alati avatud, kui nad on valmis rääkima.

Millal peaks olema mures?

Vaimse tervise päevad ei asenda ravi ega ole pikaajaline lahendus.

Kui teie laps teeskleb haigust või nutab või palub sageli koju jäämist, ei aita pausid probleemi tuumani jõuda. Koolis võib olla tõsine probleem, näiteks kiusamine või õpivilumuse häire. Või siis võib tegu olla mõne vaimse tervise probleemiga, näiteks depressioon.

Kui probleemid jätkuvad, on aeg pidada maha põhjalikum vestlus. Rääkida oma lapse õpetajaga, võtta ühendust kooli nõustajaga või pöörduda vaimse tervise spetsialisti poole, kes aitavad teie lapsel saada vajalikku hooldust ja abi.

Allikas: Rae Jacobson, Child Mind Institute, tõlkinud ja kohandanud Varajase Kaasamise Keskus. Pildid Unsplash/E.Simpson ja D.Lezcano