Kuidas õpetada lapsele koduses keskkonnas sotsiaalseid oskusi?
Kui mõnel lapsel oli enne koroonaviiruse levikut eakaaslastega suhtlemisel raskusi, siis on neil praegu võib-olla hoopis lihtsam suhelda sõpradega distantsilt, teistele aga on kaugelt kontakti loomine keerulisem. Sõltumata sellest, kas laps on sotsiaalne või mitte, võid Sa tunda muret lapse sotsiaalses suhtluses tekkivate tagasilöökide pärast. Kui olete sunnitud kodus püsima, kuidas siis ikkagi aidata lapsel säilitada ja arendada eakaaslastega suhtlemiseks – olgu see kontaktselt või virtuaalselt – vajalikke sotsiaalseid oskusi?
Lastele sotsiaalsete oskuste õpetamine võib lapsevanematele keeruliseks osutuda seepärast, et neid oskusi õpivad inimesed üldjuhul iseseisvalt. Kliinilise psühholoogi Stephanie Lee (Child Mind Institute) sõnul me tavaliselt isegi ei tea, kuidas neid õppisime. Erivajadustega laste vanemad peavad tihti meeles pidama, et isegi kui midagi tundub ilmne, ei pruugi see olla nii lihtne nende laste jaoks. Näiteks märgib S. Lee: „Ma ei usu, et keegi oleks mulle kunagi öelnud, et kui inimene, kellega ma vestlen, hakkab ukse poole kõndima või kella vaatama, tähendab see, et ta annab märku, et on aeg lõpetada. See on lihtsalt asi, millest ma aru sain.“
Hea uudis on see, et on olemas erinevaid võimalusi, kuidas Sina saad koduses keskkonnas oma lapsel arendada olulisi oskusi, isegi kui tema kontakt eakaaslastega toimub vaid virtuaalselt.
Kasuta modelleerimist, et keskenduda sotsiaalsetele oskustele
Proovi teadlikult modelleerida mõnda olulist sotsiaalset oskust, mis muidu tekivad koostöö tegemisel loomulikult.
- Järjekorra ootamine, kordamööda rääkimine. Kannatlikult oma järjekorra ootamine, et saaks kõneleda, on paljude laste jaoks tavapärase suhtlemise ajal keeruline ning videovestluse ajal veelgi keerulisem. Võiksite kodus harjutada kordamööda rääkimist. Väiksemate lastega võid teha kordamööda otsuseid, kes valib, mida ehitate, kuidas mängite nukkudega. Vanemate lastega võite kordamööda otsustada, kes valib lauamängu, mida mängida või millistel teemadel hakkate vestlema.
- Asjade nägemine teise inimese vaatenurgast. Räägi lapsele, kuidas Sa päeva jooksul erinevaid otsuseid langetasid ning mis motiveeris Sind valikuid tegema, et laps saaks harjutada Sinu vaatenurgast asjade nägemist. Võimaluse korral selgita lapsele, kuidas Sina proovisid mõista kellegi teise vaatenurka, pannes ennast tema asemele. Näiteks selle asemel, et öelda: „Mul oli täna hea päev“, selgita, kuidas märkasid, et kolleeg tundis ennast halvasti. Ütle lapsele, et proovisid vaadata töötaja vaatenurgast ning mõtlesid, kui raske tal võib olla töötada kodus koos kolme lapsega. Räägi, et Sa vestlesid töötajaga ning otsustasid, et muudad tema töötunde.
- Paindlik olemine. On soovitatav oma valikud ja tegevused lapsega läbi rääkida, et aidata tal mõista, kuidas oma tundeid kontrollida ning paindlik olla. Näiteks võite öelda: „Olen täna olnud väga vihane ja stressis ning arvan, et need uudised viisid mind rohkem endast välja. Ma ei kavatse rohkem uudiseid lugeda ega vaadata. Selle asemel mängin või loen head raamatut, et oma tähelepanu hajutada.“
Proovige ühendada filmiõhtud sotsiaalsete oskuste arendamisega
Väikeste laste või teismeliste jaoks, kellel on raske mõista ühiskondlikke norme, kasutage sotsiaalsete situatsioonide mõistmise parandamiseks multikate või filmide vaatamist. Laps võib vajada Sinult seletusi, et mõista kellegi käitumist või tegusid. Sõpradega samade multikate või filmide vaatamine aitab neil paremini eakaaslastega kontakti luua.
Vaadake komöödiat. Oskus mõista sõnastamata sotsiaalseid reegleid ning seda, miks asjad on naljakad, aitab lastel oma eakaaslastega paremini suhelda. Lastel, kellel on vähesed sotsiaalsed oskused, on raske mõista sarkasmi ning sotsiaalset ebamugavust. Nad ei pruugi mõista multika või filmi sisu, kuna ei tea piisavalt tegelaskujudest, või on raske mõista, milline on õige käitumisviis konkreetses situatsioonis. Sinu ülesanne on lapsele selgitada, mis on antud situatsioonis oluline ning miks see on naljakas.
Mõtestage stseen. Enne uue multika või filmi vaatamist rääkige lapsele tegelastest ning nende ümbrusest ja olukorrast. Mida laps nendest tegelastest teab? Kuidas ta seda teab? Mida ta arvab, et hakkab juhtuma? Läbi vestluse saad Sa aidata lapsel luua seoseid, mis on talle vajalikud, et mõista tegevust.
Hoidke telekapult käepärast. Tihtipeale on kasulik multika või filmi peatamine ning nähtu koos analüüsimine. Vajadusel kerige tagasi, et aidata lapsel toimunut paremini mõista. Võib ka kindlas kohas pausile panna, et näidata lapsele, mida märkate kellegi kehakeele või näoilme kohta.
Julgusta ühenduse võtmist
Kuigi Sinu laps ei näe oma eakaaslasi, võid julgustada teda videovestluse, tekstsõnumi või läbi interneti mängitavate mängude kaudu sõprade ja pereliikmetega ühendust võtma. See on soovitatav eriti siis, kui Sinu laps kogeb sotsiaalset ärevust, kuna regulaarne teistega kontakti loomise harjutamine võib teda selles valdkonnas toetada.
Pärast seda, kui laps on kellegagi internetis suhelnud, vestle temaga. Kuidas suhtlus sujus? Mis talle meeldis? Mis oli lapse jaoks pingutust nõudev? Mida võiks järgmisel korral teisiti teha? Ära muretse, kui Sinul ja Sinu perel ei ole praegu sellisteks harjutusteks palju aega või energiat – lapse jaoks võib isegi kiire vestlus olla hea ja õpetlik kogemus.
Allikas: Gia Miller, Child Mind Institute, tõlkinud Varajase Kaasamise Keskuse psühholoog Kairit Piir, kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; pildid Unsplash / Alexander Dummer
