Miks häbistavad karistamised ei tööta?

Oled Sa kunagi mõelnud, mis on häbitunde taga? Kuidas mõned suurepärased saavutused lähevad meelest ära, aga häbitunne mingitest olukordadest saadab meid kaua aega? Häbistavaid karistamisi on kasutatud väga kaua. Need tunduvad ka töötavat, sest oleme tulnud ise lapsevanematena ühiskonnast, kus süü- ja häbitunde kasvatamine käis kasvatusmeetodite juurde.

Millal häbi tekib?

Inimesed juhivad sageli tähelepanu ebasobivatele olukordadele, öeldes teistele, et nad peaks häbenema, või manitsedes lapsi – „häbi Sul olgu”. Paljud peavad käitumise muutmiseks häbistamist vastuvõetavamaks kui mõnd muud karistusviisi. Mõnikord kasutavad inimesed häbistamist, et väljendada oma mittenõustumist teise valikute või tegudega. Häbi tundmine tekib siis, kui tajud, et teised Sind või Sinu käitumist taunivad. Häbi on erinev süütundest. Viimane põhineb Sinu enda arvamusel, et mingi Sinu tegu on teisele kahjulik.

Kas häbitunne muudab või pärsib ebasobivat käitumist?

Vastus sellele küsimusele sõltub eesmärgist. Inimeste puhul, kellele on tähtis, kuidas teised neisse suhtuvad, võib häbi takistada käitumist viisil, mis seda häbi tekitas. Karistusena on häbi ebameeldiv emotsioon, mida enamik inimesi püüab vältida. Väline häbi, mida nimetatakse ka stigmateadlikkuseks, hõlmab hirmu kriitika ja sotsiaalse tõrjutuse ees. Hirm äratõukamise ees on võimas vahend käitumise kontrollimiseks, sest sotsiaalne seotus on psühholoogilise ja füüsilise heaolu jaoks hädavajalik.

Milline mõju on häbitundel lastele?

Hiljutised uuringud on näidanud, et võime häbi kogeda areneb juba väikelapseeas. Ühes uuringus väljendasid eelkooliealised lapsed selgelt madala enesehinnanguga seotud väiteid, öeldes “Ma olen nii halb laps.” Selle uuringu järelduste kohaselt saab suurt häbi seostada depressiooni tekkega juba eelkooliealiste hulgas. On lihtne unustada, et täiskasvanute jaoks tähtsusetu juhtum võib olla väikelapse jaoks emotsionaalselt väga võimas. Väikelapsele “häbi Sul olgu“ või „paha laps” ütlemine on nii tavaline, et seda peetakse laiemas kontekstis ebaoluliseks. Lapse maailmas aga annavad sellised avaldused talle teavet selle kohta, kes ta on. Eelkooliealine laps kujundab endast minapildi, kasutades selleks teiste, eriti autoriteetsete ja armastatud inimeste hinnangulist tagasisidet.

Kelle sõnad kõige halvemini mõjuvad?

Uuringud on näidanud, et alandamine on eriti kahjulik, kui seda põhjustab isik, kelle suhtes tuntakse kiindumust – näiteks vanem või mõni teine esmane hooldaja. Eneseväärtuse hindamisel on oluline, et keegi, keda imetleme ja armastame, oleks meie üle uhke. Toetatuna ja hinnatuna tundmine aitab kaasa meie usaldusele ja turvatundele, eemaletõukamise kogemine suurendab ärevust ja üksildustunnet. On leitud, et sisemise häbi ja depressiooniga on seotud rohkem mälestusi olukordadest, milles on häbistajaks olnud lapsevanem.

Nagu ka teiste emotsionaalsete sündmuste puhul, võivad häbistamise tagajärjel tekkida kauakestvad erksad mälestused. Nagu paljudes emotsionaalsetes olukordades, võib häbi enda varju jätta sündmuse põhielemendid ja rikkuda seega olukorra, mida oleks muidu võinud meenutada kui õnnelikku, armastavat või uhkust tekitavat hetke. Näiteks rõõm sportlikust edust või võidust võib olla rikutud, kui treener või lapsevanem noorsportlase sooritust kritiseerib. Häbi võib rikkuda ka tänutunde, kui kingitust halvustatakse või selle väärtust võrdlemisega kahandatakse.

Kuidas siis teisiti?

Selleks, et kellelegi selgeks teha, milline käitumine on vastuvõetav, ei ole vaja teda häbistada. Tegutsemine selge teadmisega, et käitumine on vastuvõetamatu, toob endaga sageli kaasa süütunde. Erinevalt häbist, mis võib olla seotud kogu inimese olemusega, seostatakse süütunnet konkreetse käitumisega. Süütunne üksi ei ole tõenäoliselt seotud hilisemate vaimse tervise häiretega nagu depressioon või posttraumaatiline stressihäire.

Häbistavad karistamised on vähetõhusad.

Nagu ka teiste karistusviiside puhul, on häbitundel põhinevad meetodid üldiselt vähem tõhusad kui positiivsed lähenemisviisid. Olulisem kui soovimatule negatiivselt reageerimine, on soovitava käitumise premeerimine ja kiitmine. Inimeste enesekindluse ja eneseteadlikkuse tunde soodustamine aitab neil endale omistada positiivseid tunnusjooni ja saada imetlust väärivaks inimeseks.

Enne kui reageerid kellelegi, kes on Sind häirinud või solvanud, pea meeles, et konkreetne Sinu pahameelt esile kutsuv juhtum võib mälus oma olulisuse poolest tuhmuda, samas kui häbi, mida teine pool tunneb, võib saada osaks sellest, kelleks ta muutub. Häbi ei ole sobiv meetod õpetada sobivat käitumist, küll aga toetab see endassetõmbumist ja madalat enesehinnangut.

Äkki saame koos aidata kaasa just positiivse enesehinnanguga laste kasvamisele?

Leia 9 nippi artiklist “Kuidas distsiplineerida last teda häbistamata?”

Allikas: Krystine Batcho, Psychology Today; tõlkinud, refereerinud ja kohandanud Varajase Kaasamise Keskus; pildid Unsplash / Caleb Woods, Jewel Mitchell