Ma teadsin juba kooliajal, et soovin lastega töötada. 10.klassis olin logopeedi töövari, mis viis mind konkreetsema eriala valikuni. Tänaseks olen elus mõned asjad selgeks saanud. Üks neist on teadmine, kui tähtsal kohal on töökeskkond ja õige eriala, kuid kõige olulisem on minu jaoks tunne, et olen väikeste inimeste jaoks vajalik ning mul on oskused muuta nende elus midagi paremaks.

Tartu Ülikooli eripedagoogika magistriõpe andis lisaks teoreetilistele teadmistele, väga tugeva praktilise tausta haridusteaduste valdkonnas. Tänu sellele olen lisaks individuaalteenuste läbi viimisele pädev tegema võrgustikutööd ja nõustamisi rühma- ja klassiõpetajatega. Täna töötan sotsiaalsüsteemis, kuid minu igapäevatöö eripedagoogina on tugevalt haridusasutustega seotud.

Vaimse tervise hoidmise võtmeks on tasakaal. Töö ajal teen intensiivselt tööd ja puhkamise ajal puhkan intensiivselt.