Kirjeldus
Veebikoolituste sai on üles ehitatud selliselt, et esimesel korral keskendume eakohastele väljakutsetele. Laps, kes ei ole varem lasteaias käinud või kelle käitumine on oluliselt muutunud seoses lasteaeda minemisega võib olla tõeliseks väljakutseks õpetajatele ja vanemale, sest tema käitumine on rühmas täiesti ettearvamatu. Kohanemisraskusi võib tekkida kõigil lastel, kuid kui muret tekitavad olukorrad jäävad pikalt kestma, siis võib tekkida olukord, et kohanemisraskustest ja madalatest eneseregulatsioonioskustest kujuneb psüühikahäire. Lihtsustatult võiks mõelda nii:
- Sarja esimeses osas keskendume märkamisele ja kiiretele muudatusvajadustele keskkonnas;
- teises osas keskendume märgatud probleemide võimalikele lahendustele läbi teadliku eneseregulatsioonioskuste õpetamise;
- kolmandas osas püüame aru saada, mis viitab juba tõsisemale vaimse tervise probleemile. Vaatleme ka müüte, millesse õpetaja ja ka vanem võib teadmatuse korral liigselt keskenduda ning seetõttu lapse parima arenguakna seetõttu kogemata maha magada.
Kõiki loenguid sobib ka üksikult kuulata, kuid parema terviku saate siis kui olete kõiki osasid kuulanud.
06.11.2024 kell 13:00-16:00 “Keerulise käitumisega laps rühmas”
Lasteaiaõpetajatele on tuttav olukord, kus rühmas on laps, kelle käitumine eristub oluliselt teistest lastest. Mõni laps ei suuda keskenduda tegevustele, mõni laps hammustab või lööb, mõni laps ei võta teiste laste või täiskasvanutega isegi kontakti. Harvad ei ole enam ka juhused, et nelja- või viieaastasel puudub kõne ning soove ja pahameelt väljendatakse vaid rusikate või hüsteerilise nutuga.
Mida teha? Kas need lapsed on kõik erivajadusega lapsed? Kuidas teha vahet madalatel eneseregulatsioonioskustel, kohanemisraskustel ja psüühikahäirel? Mis on üldse eakohane ja mis kõrvalekalle? Kes aitaks õpetajat, kuidas aidata last? Kas tugiisik võib selles olukorras aidata või pigem mitte? Mida tugiisikult üldse oodata ja kes vastutab sel juhul lapse õppetegevuste eest?
19.11.2024 kell 13:00-16:00 “Eneseregulatsioonioskuste kujundamine lasteaias”
Eneseregulatsioonioskuste kujundamise koolitusel jagame mõtteid ja metoodilisi nippe mida kasutada, et psühhosotsiaalset keskkonda lapsele turvalisemaks muuta ja käitumisprobleeme tõenduspõhiste abivahendite toel ennetada või vähendada.
Leiame vastused küsimustele:
- Millised tõenduspõhised abivahendid õpetajat aitaksid?
- Mida teha kui laps on põrandal pikali, karjub, loobib asju ja rühma teised lapsed näevad seda päevast päeva? Kes sellise käitumise puhul sekkub ja kuidas sekkub?
- Mis on viha väljaelamise alternatiivid, miks stressipall ei ole hea vahend madala eneseregulatsiooniga lastele?
- Miks pahandamine ja karistamine ei aita olukorda parandada?
- Kuidas lastega kokkuleppeid sõlmida?
- Kuidas õpetajate ja õpetaja abide vahel sarnaseid kokkuleppeid sõlmida?
Püüame mõelda ja lähtuda põhimõttest – keerulise käitumisega laste puhul on enamasti tegemist oskuste puudumisega, meie ülesanne on neile seda õpetada.
05.12.2024 kell 13:00-16:00 “Enamlevinud vaimse tervise teemadega seotud diagnoosid lasteaias”
Käsitleme psüühikahäire diagnoose, mida kõige rohkem lasteaialaste puhul esineb. Püüame lihtsas keeles selgitada mida mõni termin tähendab ning arutleme ka müütide üle, mis puudutab väikelapseeas psüühikahäire diagnoosimist ja ravimitega kompenseerimist.
Leiame vastused küsimustele:
- Kas kõik keerulise käitumisega lapsed on autistlikud või tegelikult mitte? Kas kõne hakkab arenema kui lapsele piisavalt aega anda? Mida saab teha õpetaja kui tugispetsialistide abi napib?
- Kas ja mida peab õpetaja tegema erivajadusega lapse puhul teisiti kui teisi lapsi õpetades?
- Kui suur on tõenäosus, et ühes rühmas on 4-5 ATH diagnoosiga last? Kuidas neid lapsi õpetada?
Koolituse lõpuks saab õpetaja esmased põhitõed mis iseloomustab:
- vaimset mahajäämust;
- lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäireid sh. aktiivsus- tähelepanuhäiret;
- autismispektrihäireid.
Püüame mõelda ja lähtuda põhimõttest: kaasav haridus – kes ja kuidas kaasab nii, et erivajadusega lapse ja samal ajal ka eakohase arenguga laste huvid ei saaks rühmas kahjustatud ning milliste teadmiste ja oskuste valguses saab õpetaja kõigi laste arengule toeks olla.
Koolitaja on Liina Lokko, kes on kaasava hariduse teemadega tegelenud juba üle 24 aasta. Viimastel aastatel on Liina olulisemaks koolitusvaldkonnaks tõusnud laste eneseregulatsioonioskuste kujundamine ning käitumishäirete ennetamine ja leevendamine. Liinal on pedagoogiline haridus ja teadusmagistrikraad arstiteaduskonnast epidemioloogia erialalt, lisaks rohked enesetäiendused erinevatelt koolitustelt nii Eestist kui mujalt. Erilist tähelepanu pöörab ta oma töös varajase märkamise ja sekkumise põhimõtetele.
* Koolitused ei ole järelevaadatavad, sest osalejatel on võimalik küsida küsimusi ja võib tekkida arutelu. Soovime sellega hoida osalejate privaatsust ja loodame, et õpetaja, kes koolitusel osaleb saab seeläbi julgust oma küsimusi esitada teadmises, et see info ei satu võõraste pilkude alla.