11 mõtet – mida öelda, kui lapsed nutavad?

Pole saladus, et oma lapse nutt tekitab meis ärevust. Mõelda vaid, milline ärevustunne tekib siis, kui Su lapsel tulevad pisarad silma ilma selge põhjuseta. Teame, et vastsündinu peamine suhtlemisviis on nutt, kuid siiski arvame mõnikord, et see on asi, mida on vaja „parandada”. Kui sellest imikust saab kõndiv, rääkiv väikelaps, eeldame sageli, et ta enam ei nuta, vaid töötleb emotsioone nii nagu meie, täiskasvanud.

Tegelikult on uuringud leidnud, et aju reageerib nutvale lapsele kohe ja kiiresti, muutes meid tähelepanelikumaks ja abivalmimaks. Nuttev imik käivitab ajus “ründa või põgene” reaktsiooni, kiirendades pulssi ja sundides tegutsema… isegi kui see on kellegi teise laps.

Tundub, et peame nutvale väikelapsele reageerima, aga kuidas?

Nuttev laps pole tingimata kurb

Paljude väikelaste jaoks ei ole nutmine kurbuse peegeldus – see on viis mis tahes emotsioonide töötlemiseks. Nad võivad nutta viha, pettumuse, hirmu, põnevuse, segaduse, ärevuse või isegi õnne pärast. Probleem on selles, et neil võib puududa suuline oskus ja eneseteadlikkus, et selgitada, kuidas nad end tunnevad. See tähendab, et küsimus: “Mis Sul viga on?” annab harva asjaliku vastuse.

“Ära nuta!” ütlemine teeb Su elu raskemaks

Võid arvata, et nutmise lõpetamine lõpetab Su lapse ja Su enda südamevalu, kuid kui ütled oma lapsele: “Lõpeta nutmine!” või “Ära nuta!” mõtleb ta kohe, et Sa ei mõista tema tundeid. Seetõttu muutub tema nutuga väljendatav sõnum tõenäoliselt valjemaks ja nõudlikumaks.

Paludes või käskides tal lõpetada, ütled ühtlasi oma lapsele, et tema emotsioonid on põhjendamatud ja ebaolulised. Sõltumata sellest, kui tühine võib põhjus Sulle tunduda, võtab Su suutmatus tema hetkeemotsioone mõista mõlemalt ära võimaluse õppida seda emotsiooni positiivsemal viisil töötlema.

Meie eesmärk lapsevanematena, ükskõik kui keeruline see ka ei tundu, on toetada oma lapse emotsionaalse eneseregulatsiooni arengut, mida saab teha ainult tema vastu empaatiline olles ja teda mõistes.

Nii ahvatlev kui see ka pole, ära juhi tähelepanu kõrvale

Paljud meist näevad tähelepanu kõrvalejuhtimist kui emotsioonide maastiku ülimat parandajat. Arvatakse, et kui suudame oma nutva väikelapse tähelepanu kõrvale juhtida, saame nutmise täielikult peatada. Oleme kõik asetanud lemmikmänguasja pisaratest nõretava näo ette või äärmises meeleheites läbi kokkusurutud hammaste laulujuppi laulnud!  Kahjuks võtab tähelepanu kõrvalejuhtimine ära võimaluse oma lapsega kontakti luua ja õpetada talle, kuidas tema emotsioonidega hakkama saada.

Jah, kui ta kakleb teise lapsega mänguasja pärast, on Sinu lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine mõne muu leluga täiesti asjakohane. Kuid kui Sinu laps nutab sellepärast, et aitasid tal jalanõud jalga panna, selle asemel, et lasta tal seda ise teha, paneb tähelepanu kõrvalejuhtimine tõenäoliselt teda vaid enese kuuldavaks tegemiseks valjuhäälsemalt ja tulisemalt reageerima.

On tõsi, et mõnikord võib tähelepanu hajutamine toimida, kuid sageli on see lihtsalt plaastri paigaldamine. See ei aita lapsel õppida, kuidas tulevikus sarnases olukorras või sarnase emotsiooniga positiivsemal moel hakkama saada.

Mida öelda?

Järgmine kord, kui puutud kokku nutva väikelapsega, proovi hetkeks rahulikult hingata, et veenduda, et oleksid ise rahulik. Kui oled vihane, stressis või pettunud, suurendab öeldu Su väikelapse ahastust veelgi. Hinga paar korda sügavalt sisse-välja, teadvusta oma enesetunnet, keskendu sellele, mis Su kehas toimub (süda võib lüüa pisut kiiremini; lõug võib olla kokkusurutud; võid tunda pinget), ja kui oled valmis, räägi tasase häälega ja proovi neid 11 varianti.

•  “Oleme selles olukorras koos. Ma aitan Sind.” Isegi kui su laps väidab, et ta ei soovi Su abi, tahab ta tunda, et oled talle vajadusel toeks.
• “Ma näen, et see on Sinu jaoks raske.” See lihtne fraas annab talle mõista, et Sa kuuled ja näed teda.
•  “Ma saan aru, et oled kurb/pettunud/hirmul/murelik/õnnelik ja see on normaalne.” Võimenda arusaama, et emotsiooni tundmine teebki meist inimese.
•  “See oli väga kurb/muserdav/pettumust valmistav.” Lapse nutmise põhjustanud sündmuse teadvustamine aitab ka näha, mis ta emotsiooni vallandas, ja nuputada, mida edasi teha.
•  “Teeme pausi.” Mõlema eemaldumine olukorrast aitab väikelapsel mõista, et mõnikord on vaja maha rahunemiseks eemale minna. Teie laps võib olla õigustatult väsinud või ärev ning enne tegevusega uuesti alustamist peab ta lihtsalt olema vaikses ja meeli rahustavas kohas.
•  “Ma armastan Sind. Sa oled kaitstud.” Barjääri loomise asemel tugevdab see Sinu ja lapse vahelist sidet. Võib-olla on tal vaja kallistust, sülle võtmist või käest kinni hoidmist, et tunda, et Sa tõesti aitad teda.
• “Kas Sul on vaja abi/pausi/uuesti proovida?” Tihtipeale, kui laps nutab ärritumise pärast, on vaja ühte kolmest asjast: abi ülesande täitmisel, emotsionaalsest olukorrast eemalduda või proovida seda ülesannet uuesti teha, võimalusel kõrvalise abiga. Käskimise asemel küsimine, mida Su laps soovib, annab talle julgustust ning aitab tal ennast tunda tähtsa ja olulisena.
• „Kuulen, et Sa nutad, aga ma ei tea, mis Sul vaja on. Kas aitad mul aru saada?” Isegi kui laps ei suuda sõnades mõista anda, miks ta nutab, võib see olla hea võimalus harjutamiseks.
• “Ma mäletan, kui Sa…” Meenutades aega, mil ta tundis end õnneliku ja rahulikuna, võib see tunduda tähelepanu hajutamise tehnikana, aga see aitab aju ratsionaalseks mõtteks ette valmistada. Emotsionaalses seisundis oleva väikelapse mõistusele kutsumise üritamine on nagu läbirääkimised pisikese diktaatoriga. Nad ei ole valmis mõistust kuulama, kui nad tunnevad end abituna või vihasena, kurvana või kurnatuna.
• “Mõtleme koos lahenduse välja.” Lõppkokkuvõttes tahame aidata oma lastel arendada probleemide lahendamise oskusi. Nende emotsioonide töötlemiseks abiks oleva lahenduse väljamõtlemine õpetab neid olukorda objektiivselt hindama ja võimalikke lahendusi leidma.
• Ole vaikselt ja hoia enda ja oma nutva lapse vahel armastavat ruumi. Ole tema jaoks empaatia ja jõu tugipunkt.

Allikas: Renee Jain, GoZen.com; Eesti oludele kohandanud Liina Lokko (MSc terviseteadused), Varajase Kaasamise Keskus; pilt Unsplash /Jordan Whitt